Terviseameti arstide registri avalikustamine
09.02.2016Eesti Hambaarstide Liidu meelest peab tervishoiutöötajate arstide register olema avalik ja selles esitatud andmed korrektsed. Hetkel on register vigane näidates näiteks töökohti, kus tervishoiutötaja juba aastaid ei tööta ja tervishoiuteenust, mida konkreetne tervishoiutöötaja ei osuta.
EHL seisukoht on, et avalikus registris võiks olla nähtav ka spetsialiseerumine/ lisakvalifikatsioon/ teaduskraad (residentuuri ja/või doktorantuuri läbimise aasta).
EHL meelest peaks registris säilima märge erialaseltsi väljastatud pädevustunnistuse olemasolu/ kehtivuse kohta kuupäeva täpsusega (vähemalt seniks kuni seadusandlikult pädevussertifikaadi kohustust pole).
EHL toetab Eesti Arstide Liidu ettepanekut tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni ja professionaalset tegevust selgitavate andmete avalikustamise kohta.
Leiame, et niisuguse teabe avaldamine on asjakohane ega kahjusta tervishoiutöötajate eraelu puutumatust, kuna tegemist ei ole eraeluliste, vaid kutsetegevust puudutavate andmetega.
Andmed arstide kvalifikatsiooni ja nende registrisse kandmise aluste kohta on vajalikud arstide liidule, erialaseltsidele ja teistele tervishoiutöötajate organisatsioonidele, kes tegelevad arstiabi kvaliteedi edendamisega. Kvaliteetne ravi ja patsientide ohutus on tagatud üksnes siis, kui registreeritud tervishoiutöötajate kvalifikatsioon vastab nõuetele ja on kontrollitud. Teavet vajavad ka patsiendid, kellel meie hinnangul on õigus teada andmeid neid ravivate arstide kvalifikatsiooni omandamise kohta.
Nõustume Sotsiaalministeeriumi siseaudiitoritega, kes Auditi nr 7-2014 lõpparuandes juhivad tähelepanu, et praegu on registri piiratud juurdepääsuga osas infot, mida registri kasutajad igapäevaselt võivad vajada ja mille saamiseks nad praegu TA-le päringuid esitavad. Registriandmete senisest suurem avalikustamine aitaks kaasa registri suuremale avatusele ja ühtlasi aitaks vähendada ka TA registriosakonna töötajate töökoormust, kes päringutele vastamisega praegu teisi teenindavad. Näiteks: arvestades, et tervishoiutöötajad tohivad töötada üksnes registreerimistõendil märgitud erialal, oleks põhjendatud, et kvalifikatsiooni ja eriti lisakvalifikatsiooni (nt eriarst) omandamise aeg oleks registrist avalikult kättesaadav info. Võrdluseks: audiitortegevuse portaali avalikus osas on kõikide vastava kutsetunnistuse omandanud sise- ja välisaudiitorite kohta avalikult kättesaadavad nii kvalifikatsiooni kui täiendõpet puudutavad andmed.
Lisame, et peale audiitorite on ka advokaatide hariduse ja kutse omandamise andmed avalikud: advokatuuri liikmeks saamise kuupäev, kutsenimetus ja selle omistamise kuupäev, õppeasutuse nimetus, kus on omandatud akadeemiline haridus.
Tervishoiutöötajate haridust ja kvalifikatsiooni omandamist puudutavatele andmetele juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjused on arusaamatud. Enamik Eestis töötavaid arste on arstikutse ja eriala omandanud Tartu Ülikoolis, kes neid andmeid ei varja. Seetõttu ei kohelda Eestis ja mujal õppinuid võrdselt, kuna välisriikidest tulnud arstide kohta neid andmeid ei avaldata. Me ei jaga Terviseameti seisukohta, et kutsekvalifikatsiooni omistanud õppeasutust puudutava teabe avalikuks tulek võib mõjutada subjektiivselt isiku ligipääsu tööturule ja võimalust pakkuda oma kutsekvalifikatsioonile vastavaid teenuseid võrdväärselt sama kutsekvalifikatsiooni omavate teiste isikutega.
Eesti tervishoius valitseva personalipuuduse tingimustes on registriandmete kättesaadavus oluline tööandjatele, kes saaksid registrist otsida endale sobivaid töötajaid. Töölevõtmisel ei peaks tervishoiutöötajad eraldi oma haridust ja kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente esitama. Praegu on Eestis töökohta mitteomavate tervishoiutöötajate andmed registri avalikust osast kõrvaldatud, mis meie hinnangul ei ole kooskõlas õigusaktidega. Avalikud peavad olema kõikide registrisse kantud tervishoiutöötajate andmed, mitte ainult nende omad, kellest tööandja on Terviseametit teavitanud.