Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi õppejõudude pöördumine Riigikogu liikmete poole

Pöördumine Riigikogu liikmete poole

 

Eesti rahva suutervise probleemide lahendamiseks vajame nüüdisaegsel teadmisel baseeruvat tervishoiu rahastamise mudelit.

Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi õppejõududena soovime, et Riigikogus algaks sisuline arutelu küsimuses – kuidas hambaravi kulude kasvades paraneks rahvastiku suutervis ka tegelikult? Tervitame siiralt, et riik on suurendamas suutervise valdkonda suunatud rahalist ressurssi, kuid vildakana ellu kutsutud toetusmeedeei täida loodetud eesmärki. Meie hinnangul on lahendused käeulatuses ja praktiliselt teostatavad.

Täiskasvanute hambaravi on aastaid olnud tasuline. Alates 2017. aasta 1. juulist hakkas riik täiskasvanule kompenseerima 50% omaosalusega 40 euro ulatuses aastas “esmavajalikke hambaraviteenuseid”, kui raviasutus on sõlminud Eesti Haigekassaga vastava lepingu. Esiteks on protsendiarvutustega omavastutust sisaldavast süsteemist keeruline aru saada nii patsiendil kui ka teenuseosutajal. Teiseks ei nõustu tänapäevasesse tehnoloogiasse, kvaliteetsetesse materjalidesse ja personali täiendõppesse suuri investeeringuid teinud hambakliinikud riigi seatud piirhindadega teenust osutama. See piirab patsientide juurdepääsu hüvitise kasutamisele ja nii näiteks ei ole Tallinnas Eesti Hambaarstide Liidu hinnangul see kättesaadav koguni ¾ patsientidele. Soovitame siinkohal riigil täiskasvanute hambaravi hüvitamisel eeskujuks võtta hästi toimiv hambaproteesi rahaline hüvitis või ravimihüvitise kogemus, kus patsiendil on võimalus vabalt valida temale sobiva hinnaklassiga teenuseosutaja või ravim. Kokkuvõtvalt – riiklik hambaravitoetus peab liikuma koos patsiendiga.

2015. aastal TNS Emori läbiviidud uuringu kohaselt ei külasta 2/3 Eesti täiskasvanutest regulaarselt hambaarsti[1]. Hetkel ongi Eestis tervisepoliitika kujundajad arvamusel, justkui oleks suutervise kõige olulisemaks indikaatoriks elanike hambaraarstivisiitide sagedus ning on suunanud ressursi just selle näitaja parandamiseks loosungiga, et “need inimesed, kes pole aastaid hambaarsti juures käinud, saaksid nüüd riigi toel hambad korda teha”. See on lihtsustatud ja vastuoluline lähenemine.

Eesti Haigekassa värskete andmete põhjal ei käi ka 2/3 Eesti lastest regulaarselt hambaarsti juures, kuigi selle teenuse eest tasub Haigekassa[2]. Sellest järeldub, et tervisest hoolimise ühe indikaatorina on hambaarsti korrapärane külastamine hoopis perekondliku väärtushinnangu küsimus ehk hambaarsti juurde jõuavadki vaid nende vanemate lapsed, kes ka ise enda suutervist oluliseks peavad. Riigi huvides peab olema elanikkonna tasandil väärtushinnangu suunamine suutervist hoidvaks. Suhtumine – “tehke hambad korda” – on ilma terviseteadlikkuse kasvuta ja tervishoiuteenuste rahastamise põhimõttelise muutuseta visa asenduma suurema individuaalse vastutuse võtmisega.

Tagajärgede ravilt haiguse ennetamisele

Hambaravi rahastamine on hetkel kaldus sümptomaatilise restauratiivse hambaravi suunas ehk haiguste põhjuslik ravi ja ennetamine on jäetud vaeslapse rolli. Ülemaailmselt soovitatakse riiklikul tasandil suunata ravi rahastamine eelkõige haiguste proaktiivsete riskitegurite kontrolli alla võtmise abil haiguste ennetamisele[3]. Mis oleks, kui seaksime eesmärgiks Eestis üles kasvatada tervete hammastega inimeste põlvkonna, kelle lastel ja lastelastel püsiksid samuti hambad terved? See ei ole utoopia ega nõuaks tänasest rohkem ressurssi, tuleks vaid ümber mõtestada ühiskondlik suhtumine hammaste “ravimisse” ning pöörata oluliselt suuremat tähelepanu haiguste ennetamisele ja tervislikke valikuid võimaldavale keskkonnale. 

Arenenud riikides on hambakaaries langevas trendis eelkõige tänu ennetustegevustele, teadlikkuse kasvule ja hambaraviteenuse kättesaadavuse paranemisele[4]. Kaariesehaiguse ravi ei tähenda tänapäeval sümptomaatilist hambaaugu „puurimist ja täitmist“, vaid suukeskkonna mikrobioota tasakaaluhäire põhjuslikku ravi. Tänaseks on üheselt tõendatud, et kaariesehaiguse kulgu saab haiguse riskitegureid kõrvaldades ja konservatiivsete ravivõtetega kontrollida ehk hambaid on võimalik hoida tervetena kogu elu vältel[5].

Ootame, et riigi tervisepoliitika kujundajad mõistaksid suu tervena hoidmise tähtsust ka majanduslikus vaates. Kui riik hakkaks rahastama preventsiooni, “sundides” hambaarsti praktiseerima profülaktilist hambaravi, muutuks ka patsiendi suhtumine oma suutervisesse. Kui riiklikult seatakse prioriteediks ennetavad tegevused, siis vähenevad kogu ühiskonna kulutused hambaravile.

Hetkel pole meil veel kaariesevabaduse kohta ette näidata majandusliku tasuvuse analüüsi – mitu protsendipunkti SKPst meie riik hammaste tervetena hoidmise korral võidaks. Hetkel puuduvad riigil ka ajakohased andmed täiskasvanute hammaste tervisliku seisundi kohta. Oleme siiralt tänulikud, et Eesti Haigekassa juhatus otsustas vastavat Tartu Ülikooli ja Eesti Hambaarstide Liidu koostöös läbiviidavat pilootuuringut rahastada. Kuna kaariesehaigus jagab riskitegureid erinevate üldhaigustega (II tüübi diabeedi, rasvumistõvega, südame –veresoonkonna haigustega jne), siis vähendab sektoritevaheline tervistedendav tegevus ka teiste ühiskonnale väga kalliks maksma minevate haiguste esinemist[6].

Poolteist aastat tagasi kehtestatud täiskasvanute hambaravi hüvitissüsteem ei ühti Ülemaailmse Hambaarstide Liidu (FDI World Dental Federation) poolt soovitatud suu- ja hambahaiguste ennetamise arengusuunaga 5,7,8. Haigekassa nimetatud “esmavajalike teenusete” loetelus ennetavad protseduurid puuduvad ehk hüvitist kasutatakse ainult sümptomaatiliseks raviks, mistõttu soovitame antud ebaefektiivse süsteemi viivitamatut ümberkorraldamist ühiskonna tegelikke vajadusi arvestavaks.

Teeme ettepaneku poliitilise otsusega põhimõtteliselt muuta suu- ja hambahaiguste  rahastamismudel selliseks, et riigi prioriteet oleks haiguste ennetamine. Hambaravihüvitise kehtestamisel seatud eesmärk saada patsient vähemalt kord aastas visiidile selleks, et parandada hambasse juba tekkinud auk, ei ole nüüdisaegne lähenemine. On aeg teadusuuringute tulemused praktikasse rakendada ehk hakata hambaarsti tasustama suu tervena hoidmise töö eest ja kasvatada inimeste terviseteadlikkust. Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi õppejõududena oleme oma ekspertteadmistega valmis riigile ülalmainitud praktiliste probleemide tõenduspõhisel lahendamisel igal hetkel appi tulema.

 

Lugupidamisega,

Professor Mare Saag  /allkirjastatud digitaalselt/

Kaasprofessor Ülle Voog-Oras  /allkirjastatud digitaalselt/

Kaasprofessor Triin Jagomägi /allkirjastatud digitaalselt/

Kaasprofessor Rita Nõmmela  /allkirjastatud digitaalselt/

Kaasprofessor Tiia Tamme /allkirjastatud digitaalselt/

Kaasprofessor Jana Olak  /allkirjastatud digitaalselt/

Lektor Taavo Seedre  /allkirjastatud digitaalselt/

 

Viited:

1 TNS Emor (2015) Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile

2 Mägi, M.(2018) Tasuta hambaravi jätab rohkem kui pooled Eesti noored külmaks. Postimees
3 Pitts N, Mazevet M, Mayne C, Hinrich D, Boulding H (2017); Towards a cavity-free future 
4 Carounadiy Usha, S.R. (2009) Dental caries – a complete changeover
5 Pitts N, Zero D; (2017) White Paper on Dental Caries Prevention and Management, FDI World Dental Federation
6 The 8th Global Conference on Health Promotion (2013), Helsinki
Herrera D, Meyle J, Renvert S, Jin LJ (2018) Periodontal Health and Disease. A practrical guide to reduce the  global burden og periodontal disease. FDI World Dental Federation
Fukai K, Hori K, Benz C, Dartevelle S, Jones J, Kobayashi K, Shimazaki Y.(2018)  Oral Health for an ageing population. FDI World Dental Federation