Täiskasvanute hambaravihüvitisest ja proteesihüvitisest

Täiskasvanute hambaravihüvitis

Haigekassa rõhutab tihti väljaütlemistes, et täiskasvanute hambaravihüvitise mudel on töötatud välja koostöös Hambaarstide Liiduga, mis võib jätta avalikkusele mulje, et EHL on aktsepteerinud seda olukorda, mis on tekkinud. See ei vasta tõele. Oleme korduvalt juhtinud Haigekassa tähelepanu tõsistele probleemidele suvel rakendunud hüvitise piirhindades. Võib öelda, et hambaarstil on täiskasvanute hambaravihüvitise raames mõistlikud vaid kirurgia ja parodontoloogia hinnad. Muude Haigekassa teenuste nimekirjas olevate protseduuride puhul on hambaarst sunnitud ravimise eest peale maksma. See on tekitanud olukorra, kus mõned kliinikud, kes on teenuse osutamise lepinguga ühinenud, on huvitatud vaid osade teenuste osutamisest ja kahjumlikele tegevustele luuakse kunstlikult pikad järjekorrad. Kolm kliinikut, kes lepinguga liitusid, on selle tänaseks juba lõpetanud, kuna nägid reaalsuses selle negatiivset mõju.

Tulenevalt murest, et Haigekassa lepinguga on liitunud vaid veerand hambaravikliinikutest, meelitab Haigekassa kliinikuid pakkuma teenust vaid osade arstidega. Nii saadakse Eesti Haigekassa veebilehel teenusepakkujate kaardile üks ristike juurde lisada.

Ka ei lahenda kuidagi probleemi idee maksta neile teenusepakkujatele, kes teevad aastas vähemalt 350 ravijuhtu, ühekordset toetust 868 eurot. Selmet lahendada probleemi sisuliselt, meelitatakse hambaarste ühekordse süstiga lepinguga liituma. Sellega suunatakse meid pühenduma kvantiteedile mitte ravi kvaliteedile.

Proteesihüvitis

Senine toimiv süsteem, kus pensionär sai hüvitist kasutada vabalt valitud arsti juures, asendub uuest aastast samasuguse rahastamismudeliga, mis kehtib hambaravihüvitise puhul. Sellest tulenevalt prognoosime, et eesootavad probleemid on samad. Tõenäoliselt ei saa valdav enamus pensionäre uuest aastast oma arsti juures proteesihüvitist kasutada, sest võib eeldada, et lepingupartnereid saab olema algul veel vähem kui täiskasvanute hambaravi hüvitise puhul. Kuigi Haigekassa nimetab taas viimases Maalehes ilmunud loos hüvitiste korra muutmise ühe eesmärgina proteesiteenuste kättesaadavuse ühtlustamist kõigile üle kogu Eesti ja ühtlasi paremat teenusekvaliteedi jälgimist. Tegelikkus saab olema risti vastupidine, teenuse kättesaadavus ja kvaliteet halveneb.

Kuigi uus hinnakiri jõustub 1. jaanuarist 2018, pole seda EHLile siiani veel tutvustatudki. 14. septembril saatis Haigekassa meile küll teenuste loetelu, aga piirhindade osas oleme senini teadmatuses. Võib eeldada, et järgmisest aastast saab proteesihüvitises valitsema suurem segadus ning kahjuks on just hambaravikliinikud need, kes peavad esimese pensionäride meelepaha enda peale võtma, kui ollakse sunnitud teatama, et kahjuks ei saa teenust enam osutada.

Mõistlikum oleks muuta täiskasvanute hambaravihüvitis rahaliseks, mille põhimõte sarnaneb Põhjamaades ning Eestis aastani 2009 rakendatud hambaravihüvitise ja käesoleva aasta lõpuni kehtiva proteesihüvitise korraga.

See tähendaks, et patsiendi hambaravi arvest kompenseeritakse pool, kuid mitte rohkem kui 30 eurot ning patsient saab hüvitist kasutada soovitud hambaarsti juures.

Arve hüvitamine toimuks automaatselt nagu praegu ning klient ei peaks tagantjärele raha tagasi küsima.

Piirhindu ei ole tarvilik kehtestata, sest patsiendi omaosalus tagab, et hambaarst ei saa riigi raha eest küsida põhjendamatult kõrget hinda. Proteesihüvitise puhul oleks igati mõistlik säilitada seni toimiv süsteem.