Täiskasvanute hambaravi mitterahalise hüvitise kehtestamisest

Eesti Hambaarstide Liit tervitab täiskasvanute hambaravikulude hüvitamist, sest halb suutervis kahjustab kõiki organeid ja on elementaarne, et hambaraviteenus on kõigile  kättesaadav. Samas väljendab EHL sügavat muret, sest Riigikogus esimese lugemise läbinud  Ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu 301 SE on erialaseltsiga kooskõlastamata ning selle seletuskiri eksitab lugejat otseselt. Mitterahalise hüvitise kehtestamine tähendab, et Haigekassaga lepingu sõlmiv hambaarst hakkab täiskasvanuid ravima sarnastel tingimustel alla 19-aastaste lastega ehk lepingumahu või hüvitise määra täitumisel tasub patsient enda ravikulud ise Haigekassa hinnakirja alusel.

Seadusemuudatuse kehtestamise järel hakkab  Vabariigi Valitsus määrama iga-aastaselt hüvitise suurust (hetkel plaan 30€ aastas täiskasvanu ning 85€ raseda ja pensionäri kohta) ja nende teenuste loetelu, mille eest Haigekassa tasuma hakkab. Ravikindlustuse seaduse § 67 keelab Haigekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutajal võtta lisatasu tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel rohkem kui omaosaluse ulatuses, milleks täiskasvanu hambaravi korral on 50% ning rasedate ja pensionäride korral 15% hüvitatavast hambaraviteenusest . 

Näiteks täiskasvanule koostatud 60€ arvest tasub patsient omaosalusena 50% ehk 30€ ja Haigekassa 30€. Pensionärile või rasedale koostatud 60€ arvest tasub patsient omaosalusena 15% ehk 9€ ja Haigekassa 51€. Ülejäänud aastaks jääb patsiendil Haigekassa hüvitisena ootele veel 34€, mida järgmisse aastasse üle ei kanta. Haigekassa on andnud suuliselt infot, et limiidi täitudes ei pea teenust edasi osutama piirhindadega.

EHL hinnangul piirab kavandatav seadusemuudatus patsiendi õigust vabalt valida endale meelepärast teenuseosutajat ning piirab hambaraviteenuse kättesaadavust, sest patsient saab hüvitist ainult haigekassaga lepingu sõlminud raviasutusest. EHL prognoosib, et sellist lepingut soovivaid teenuseosutajaid saab olema väga vähe, mis põhjustab haigekassa lepingu sõlminud “odavates” raviasutustes pikki ravijärjekordi. Näiteks on Soomes analoogne süsteem viinud selleni, et järjekord tervisekeskuses ägeda hambaprobleemi lahendamiseks on kolm kuud ja plaaniliste ravivisiitide järjekord ületab aastat. 

EHL hinnangul kahjustab kavandatav seadusemuudatus hambaraviteenuse kvaliteeti, sest töötamine Haigekassa reguleeritud hindadega ei võimalda investeeringuid tänapäevasesse tehnoloogiasse ja täiendkoolitusse. Pikemas vaates viib alarahastatud hambaraviteenuse kehv kvaliteet selleni, et tüsistuste kasvu tõttu ravivajadus ja kokkuvõttes ka ravimaksumus hoopis suurenevad.

EHL on seisukohal, et igal inimesel peab olema õigus hambaravihüvitist kasutada vabalt valitud hambaarsti juures, milleks peab hüvitis  olema rahaline ehk liikuma koos patsiendiga. Ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmine, mis kehtestab täiskasvanute mitterahalise hüvitise, muudab selle võimatuks. 

EHL rõhutab, et haigekassa hinnakirja ajakohastamisel ja Ravikindlustuse seaduse muutmise ettevalmistamisel pole arvestatud erialaseltsi seisukohtadega.