Praktikaasutus kui õpikeskkond – koolita endale noor kolleeg

Autor: Mare Saag
TÜ Stomatoloogia kliiniku juhataja

Kirjutisel on kaks põhjust: esiteks – Eesti eri piirkondades on puudus hambaarstidest; teiseks – üliõpilased soovivad loendit raviasutustest, mis on valmis olema praktika baasasutuseks.

Esimesele probleemile head lahendit ei ole, sest noored hambaarstid otsivad hästivarustatud töökohti atraktiivsetes piirkondades. Kuid hambaarste on puudu ka Tartus ja Tallinnas.

Raviasutuste juhid on andnud õppetoolile tagasisidet umbes nii, et koolitad neid küll praktika ajal, kuid tööle nad ikka ei tule. Proovida ju võib ja loota, et vast kümnes koolitatud üliõpilane siiski tuleb tööle raviasutusse, mis pakkus talle jõukohast tööd ja mõistvat suhtumist.

Tartu Ülikooli Stomatoloogia kliinik ei saa kuidagi sundida raviasutusi olema üliõpilastele baasasutuseks praktika ajal, sest makstav tasu juhendajale on tõesti sümboolne ega motiveeri kedagi. Pigem pakume raviasutustele võimalust olla abiks üliõpilaste koolitamisel. Hambaarstiteaduse üliõpilane saab oma õppekava täita ainult siis, kui tal on võimalus oma teoreetilisi teadmisi rakendada praktika ajal.

Kehtiv õppekava näeb ette praktikal käimist: pärast teise kursuse läbimist assistendi praktika, pärast neljanda kursuse läbimist – hambaarsti praktika, pärast viienda kursuse sügissemestrit lastestomatoloogia praktika.

Hambaarsti praktika omakorda peaks koosnema kolmest osast: hambaravi, proteesimine ja suukirurgia.

Selliseid hambaraviasutusi, kus oleksid eraldi osakonnad, on Eestis vähe ja seepärast sobivad praktikabaasiks ka väiksemad töökollektiivid, vähemalt kahe hambaravitooli ja patsientide segavastuvõtuga. Vähemalt kaks hambaravitooli seetõttu, et praktikant ei tohi tööd teha üksinda, kõrval peab olema juhendaja.

Oleme koostanud vajalikud juhendid praktikate kohta, mis on leitavad aadressil V kursuse praktika.

Siiani ei ole meil olnud loendit konkreetse kalendriaasta ja konkreetse praktika võimalust pakkuvatest raviasutustest, kuid üliõpilased tunnevad sellest puudust. Seni on olnud üliõpilase enda otsustada, kus tema vastava praktika sooritab.

Ajad muutuvad ja meie peame muutuma koos ajaga. Käes on aeg praktikakorraldust paremaks muuta ja siin saate teie raviasutuse juhina kaasa aidata. Andke meile teada, millist eelpool nimetatud praktikat olete valmis juhendama ja meie koostame üliõpilastele abistava loendi raviasutustest.

Praktikaprotsessis on kolm osalist: üliõpilane, juhendaja koolist ja juhendaja praktikaasutusest. Tulemusliku koostöö põhieelduseks on osaliste omavaheline suhtlemine enne praktika algust, praktika ajal ning pärast praktikat. Ülesannete ja ootuste täpne määratlemine tagab osapoolte hea koostöö.

Oleme küll kodulehele vajaliku kirja pannud (Praktika), kuid tundub, et üliõpilased ei julge juhendajale öelda, et nad sealt juhiseid loeksid.

Mida siis kliinikupoolne juhendaja peaks tegema selleks, et praktikandil töö paremini sujuks:

– Võtma üliõpilase vastu praktikabaasis ja teda toetama töökeskkonda sisseelamisel.

– Juhendama tõenduspõhiste praktiliste oskuste arendamisel.

– Toetama eetiliste probleemide lahendamisel ja eetiliste hoiakute kujundamisel.

– Andma praktikandi tööle praktikabaasis kirjalikult hinnangu.

Lihtsaim viis praktikanti abistada on meelde tuletada iseenda praktikaaeg tudengina: mis oli siis hästi ja mis halvasti, mida tahaksite ja saaksite paremini teha?

Kui Teil on soovi aidata endale kolleegi koolitada, siis andke valmisolekust teada aadressil Anne.Sirge@ut.ee