Miks on vaja hambaarstidele oma Koda?

Terviseameti peetavas tervishoiutöötajate registris on hambaarste, kes seal olema ei peaks. Järelevalve hambaraviteenuse ja hambaarstide üle peab olema senisest asjatundlikum, et vältida olukorda, kus Euroopas töötamise keelu saanud kelm-hambaarst jätkab oma tegevust Eestis otse Terviseameti silme all. Puuduliku järelevalve tõttu on suurim kannataja patsient, kes ise selles süüdi ei ole.

Terviseametile on täna antud hulk järelevalve ülesandeid, tagamaks patsiendi ohutust ja raviteenuse kvaliteeti ning on igati loogiline, et patsiendid usaldavad end Terviseametilt tegevusloa saanud arsti hoolde. Seda suurem on nende pettumus, kui saadud ravi ei vasta nõutud standarditele või ei mõista arst eestikeelse patsiendi tervisemuret.

Aga just selliseid kaebusi patsiendid iganädalaselt Eesti Hambaarstide Liidule saadavad. Kuigi oleme suurim eriarste ühendav mittetulundusühing, pole meil sisulist õigust ega instrumenti kaebuste menetlemiseks. Meil on olnud juhtum, kus oleme asunud tegutsema abi otsivate patsientide sisuliseks kaitseks, kuid siis saanud ministeeriumi ametnikult järsu vastuse, et pole MTÜ asi arsti-patsiendi konfidentsiaalse suhtega tegeleda. Kuigi liit on probleemide lahendamiseks korduvalt üles näidanud initsiatiivi, on riigi selline suhtumine seni meie eneseregulatiivset tegevust tugevalt takistanud.

Paraku näeb tänane protsess ette, et Terviseamet kontrollib vaid bürokraatlike nõuete täitmist, jättes sisuliselt hindamata, kes ja millisel viisil hambaraviteenust osutab. Näiteks registrikande tegemisel kontrollib Terviseamet kuivalt haridust tõendavaid dokumente, mille põhjal tehakse bürokraatlik otsus, hindamata arsti reaalset valmisolekut meie tervishoiusüsteemis hakkama saada. Selle tagajärjel ongi meedias kajastatud juhtumeid, kus patsient on kannatanud hambaarsti puuduliku tegevuse tõttu.

Siinkohal on Terviseamet möönnud, et sisulise järelevalve tegemiseks puuduvad neil vahendid, võimalused ja oskusteave. See probleem pole unikaalne vaid Eestile. Paljudes väikese haldusaparaadiga riikides on ressursside puudumine järelevalve läbiviimiseks väga aktuaalne teema. Kuidas siis kaitsta patsienti hambaarsti eest, kes ei tohiks tegutseda?

EHL teeb ettepaneku anda hambaraviteenuste osutajate registri pidamise- ja järelevalvefunktsioonid üle loodavale Eesti Hambaarstide Kojale, mille eelkäija on tänane Eesti Hambaarstide Liit. Me võtame eeskuju kutseühendustena toimivatest avalik-õiguslikest isikutest, näiteks Advokatuur ja Notarite Koda, kellele on nii era kui avalikest huvidest tingituna seadusega antud ülesandeid, mis on seotud kutse arendamise ja järelevalvega. Advokatuuri ja Notarite Koda on suurepärased näited sellest, et tsunftipõhised järelevalve organid toimivad hästi. Nende eeskuju peaks kummutama ka ametnike hirmu selle ees, justkui hakkaks loodav koda kedagi ülekohtuselt taga kiusama. Võimaliku autoritaarse tegevuse eest kaitseb koja liikmeid vastav detailideni lahti kirjutatud koja seadus.

Meie esimene eelistus olekski viia hambaarstide registri- ja järelevalvefunktsioon üle loodavale Eesti Hambaarstide Kojale, mis tegutseks avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Hambaarstide Koda jätkaks praeguse liidu ülesannete täitmisega ning võtaks üle Terviseameti ülesanded registri- ja järelevalve osas ning tekib kollegiaalne vastutus.

Registri- ja järelevalveülesannete delegeerimisel on kaks olulist eesmärki. Esiteks, on liidul kui valdkondlikul ekspertide ühendusel kompetents hinnata, suunata ning koordineerida hambaravivaldkonda teadmispõhiselt. Liit täidab juba täna aktiivset rolli tervishoiusüsteemi arendamisel ja selle rolli täiendamine registri- ja järelevalvefunktsiooniga on loomulik jätk hambaravivaldkonna kvalitatiivseks muutmiseks. Teiseks, vähenevad registri- ja järelevalvefunktsioonide delegeerimisel isemajandavale erialaühendusele riigi kulud. Hambaraviteenuste järelevalve kvaliteet saab praegusega võrreldes ainult paraneda.

Kuigi Terviseamet möönab, et korraliku järelevalve tegemiseks puuduvad neil vahendid, võimalused ja oskusteave, pole sotsiaalministeerium täna valmis riigi ülesandeid meile delegeerima ,viidates ümmarguselt vastava traditsiooni ja eneseregulatsiooni kogemuse puudumisele. Kinnitan, et hambaarstid on valmis ja liidu volikogu otsusega võtnud selgelt suuna hambaravi valdkonna kvalitatiivseks muutmiseks, sest on kogu ühiskonna huvides, et hambaravisektoris oleks kord majas ja patsiendid õnnelikud.

Eesti Hambaarstide Liit näeb Kojale ette järgmisi pädevusi:

• Koja liikmete vastuvõtmine, kutsealane registripidamine ja sealt väljaarvamine;
• hambaraviteenuste osutajate omavalitsuse elluviimine ja hambaraviteenuste osutajate tegevuse koordineerimine;
• hambaraviteenuste järelevalveülesannete täitmine, sh liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle;
• hambaarstide töö-, teenistuse- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine, tehes koostööd riiklike, era- ja ühiskondlike struktuuride ning eraisikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
• ametiõppe ja koolituse koordineerimine ja korraldamine;
• hambaraviteenuste arendamise, patsientide harimise, ametialase koolitamise, kvalifikatsiooni tõstmise ja meditsiinikultuuri eest seismine, sealhulgas ennetuspoliitika edendamine;
• patsientide kaebuste menetlemine.