Laste hambad on vaatamata tasuta ravile halvas seisus

Enam kui pooltel Eesti kuueaastastel lastel on mõni kiiret lappimist vajav hambaauk, selgub hiljutisest uuringust. Nii tohtrid kui ka ametnikud tunnistavad, et olukord on hull vaatamata sellele, et laste hambaravi on tasuta. Kui auklik on täiskasvanute naeratus, ei ole veel teada, sest uuring alles algas.

Kolmeaastaste seas oli tervete hammastega lapsi 71 protsenti, kaarieseravi vajas 29 protsenti lastest. Terved piimahambad oli 28 protsendil kuueaastastest, 58 protsendil olid piimahammastes kohest ravi vajavad hambaaugud. 12-aastaste seas oli tervete hammastega lapsi 32 protsenti, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Haigekassa terviseedenduse peaspetsialisti Taisi Kõivu sõnul sõltub laste hammaste tervis ennekõike vanematest, kes üldiselt teavad, kuidas hammaste eest hoolitseda.

“On neid, kes teavad, aga kahjuks peab ütlema, et täna on ka neid perekondi, kellel on pere peale üks hambahari või kes ei pese hambaid üldse. Selliseid tulemusi on meie uuringus välja tulnud, mis on väga kurb. Selliseid peresid on kahjuks väga palju,” rääkis Kõiv.

Kui laste hammaste olukorda on ka varasematel aastatel uuritud, siis esimest korda hakatakse sel aastal üles lugema täiskasvanute hambaauke. Hambaarst Marek Vink pakub, et väga ilus see tulemus ei tule, sest ligi 40 protsenti täiskasvanutest hambaarsti juures ei käi.

“Selle uuringu eesmärk on, nagu ma saan aru, välja uurida või uuringusse kaasata need, kes hambaarsti juurde pole tükk aega jõudnud ehk ma ennustan sealt üsna idaeuroopalikku tulemust. Lääneeurooplased naeravad, et augud hammastes on idaeurooplase tundemärk,” rääkis Vink.

Vingi sõnul on Eesti rahva aukliku naeratuse põhjuseks liiga hea elu – süüakse liiga palju, liiga sageli ja süsivesikuterikast toitu.

“See on suhkrust tingitud haigus, see on süsivesikutest tingitud haigus. Kui me hambaid peseme, siis pooled bakterid jäävad suhu alles ja peavadki jääma. Bakteri kvaliteedi muutmiseks, selle ühiskonna, bakteri ühiskonna sõbralikumaks muutmiseks tuleb nad paastule panna,” rääkis Vink.

Hambaaukude tekkimist saab Vingi kinnitusel vältida, kui janu kustutada veega, toidukordade vahele jätta kolme-, neljatunnine paus.

Kogu Eestit hõlmava uuringu tulemused selguvad 2021. aastal.

Uuringu ajal leitud hambaauke kohapeal ei parandata. Edaspidi on kavas laste ja täiskasvanute hammaste olukorda hakata uurima iga viie aasta tagant.

Kuula ERR intrevjuud siin-https://www.err.ee/1008474/laste-hambad-on-vaatamata-tasuta-ravile-halvas-seisus