Hambaravi teenuste piirhinnad

Pöördumine Eesti Haigekassa juhatuse poole

 

EHL leiab et hambaraviteenuste piirhindade ajakohastamisel ei ole piisavalt arvestatud erialaseltsi arvamusega, mistõttu ei kajasta uued piirhinnad ikkagi teenuse osutamisega kaasnevaid reaalseid kulusid.

EHL arvates ei ole hinnamudel hinnakomponentide (näiteks sterilisatsiooni, koolitus-, raamatupidamis-, kindlustuskulude jne.) osas piisavalt läbipaistev ja arusaadav. Me ei saa näiteks aru, kus on arvestatud ühe hambaraviseadme iga-aastase keskmiselt 1500 eurose (Tartu Ülikooli õppekabineti näitel) remondikuluga. Hambaarst on sunnitud olema ettevõtja, kelle tegevusega kaasnevad reaalsed kulud, mis peaksid teenuse osutamise tuludest kaetud saama, kuid Haigekassa arvutatud piirhinnad seda ei võimalda. Manuses on (Lisa 1) ühe Tallinna hambakliiniku jooksva aasta kasumiaruanne osundamaks, et ka Haigekassa teenuse loetelu hinnaarvutusmetoodika võiks sarnaselt läbipaistvalt kajastada kõiki kuluridasid.

Meie hinnagul on värskendatud teenuste loetelus enimkasutatud teenuste maksumusi jõuga alla hinnatud, et hinnatõusuga ettekirjutatud 10% rahalise kogumõju raamidesse mahtuda. Näiteks, ei pea me normaalseks intraoraalse röntgenülesvõtte ja ulatusliku täidise hinna peaaegu 50% odavnemist. EHL juhatuse liige Katrin Metstak on koostanud täidiste kohta detailsed arvutused, mille leiate Lisast 2, kus materjalikulude osas on arvestatud ka kuludega, mis Haigekassa arvutuskäigus tõenäoliselt puuduvad. Juhul, kui Haigekassal ei olnud võimalik korraga tõsta hindu üle 10%, siis võinuks ikkagi kirjeldada reaalsete kulude põhised hinnad ja seada nende rakendamise tähtajad.

Ka seadmete ja instrumentide soetusmaksumused ei vasta kohati reaalsetele. Manuses on toodud näitena (Lisa 3, 4 ja 5) pesur-desinfektori, autoklaavi ja röntgenseadme hinnapakkumised, mis ületavad Haigekassa pinnakirjeldustes tooduid peaaegu kahekordselt.

Hambaravikabineti pinnakirjelduste juures toodud hambaraviseadmete komplekti juures pole üldse arvestatud käsihoidlate (otsakute) komplekti maksumusega, mida peab steriliseerimistsükli ajamahukuse tõttu olema minimaalselt kolm komplekti.

WG-99 LT Synea Vision 1:5

3

890

2670

WG-56 LT Syne Vision 1:1

3

590

1770

TK-98 Synea Vison Turbine

3

890

2670

RQ 24 Roto Quick kiirliide

1

190

190

EB-79 Endo otsik

1

1100

1100

HK-43 LT Synea sirgotsik

1

690

690

UH-skeiler Satelec Newtron

1

2472

2472

Airflow

1

1250

1250

käibemaksuta

12812

käibemaksuga

15374

Me ei ole rahul ka seotud seadmete ja pindade kasutuse ajaga. Enamus hambaarste on väikeettevõtjad ehk nende kulu (näiteks desinfitseerimisel ja steriliseerimisel) on oluliselt suuremad kui suurte haiglate vastavad kulud.

Uute piirhindade arvutamisel on hambaravi korduvkasutavate instrumentide kasutuskordade arv millegipärast oluliselt suurem kui näiteks üldkirurgias. 2500 kasutuskorda metalli lõikama pidavate kroonikääride või kergesti ummistuvale Dovgani MTA kandelile on mitmekümnekordselt ülehinnatud. Vastupidavate metallinstrumentide puhul on normaalne arvestada maksimaalselt 1000 kasutuskorraga. Ka steriliseerimisruumi seadmete (näiteks autoklaav, pesur) amortisatsiooniaeg 8 aastat on kogemuse põhjal kahekordselt ülehinnatud.

EHL on seisukohal, et reaalsetele kuludele mittevastava hinnakirja pealesurumine hambaarstidele kahandab nii laste kui ka täiskasvanute (mitterahalise hüvitise taastamise valguses) hambaraviteenuse kättesaadavust. EHL prognoosib, et Haigekassa kalkuleeritud piirhindadega täiskasvanutele hambaraviteenuse osutamise lepingu soovijaid saab olema nii vähe, et paljudele hüvitist soovivatele patsientidele pole teenus nende senise hambaarsti juures varsti enam kättesaadav.

EHL ei soovi, et Haigekassa nimetab, et kaasajastatud teenuste loetelu piirhinnad on välja töötatud koostöös Eesti Hambaarstide Liiduga.

 

Marek Vink

EHL president