EHL presidendi pöördumine hambaravipoliitika küsimuses

Head EHL liikmed!

Pöördun teie poole läkitusega, mille ajendiks riigi poolt rutakalt sisseviidud muudatused täiskasvanute hambaravi- ja proteesihüvitise korralduses. Selle tulemus on, et valdav osa meie liikmetest ei ole ja tõenäoliselt ka ei hakka Haigekassa lepingupartneriks. Tänasel päeval on ikka veel täiesti selgusetu, mis saab uuel aastal eakate proteesihüvitisest. Kahju on patsientidest, kes riigipoolset hambaravi toetust taga otsides meie praksistesse helistavad. Tahan tunnustada kõiki kolleege, kes oma igapäevatöö kõrvalt panustavad ka meie ühistegevusse andes avalikult teada rahulolematusest jutuks olevate muudatustega. EHL juhatus võitleb jätkuvalt hambaarstide eest, et algatada ühiskonnas sisulise diskussiooni tuues väljas loodava süsteemi puudused ning tehes ettepanekuid edasiseks. Siinkohal esitan teile üleskutse neile, kes siiski on Haigekassaga täiskasvanute hambaravi lepingu sõlminud, jagage palun meiega oma kogemusi, mis aitaks kehtestatud korraaga kaasnevaid probleeme teadvustada.  Palun andke meile teada, kui päevatöö kõrvalt jääb aega üle ühistegevuses kaasa löömiseks, et saaksime teie muredest märku anda just teie ringkonna rahvasaadikutele, ametnikele ja patsientidele. 

Riigi hambaravipoliitika ei arvesta patsiendi huvidega

Viimase aasta jooksul riigi poolt suutervise valdkonnas ellu kutsutud muudatuste eesmärk on sundida hambaraviasutusi täiskasvanute hambaravi ja proteesimise teenust pakkuma riigi poolt jõuga alla surutud hindadega. Valdav enamus Eesti hambaarstidest selle korraldusega liituda ei kavatse, sest “teenuse kättesaadavuse parandamise” loosungi varjus on kampaania tegelik eesmärk toota poliitlubaduste täitmiseks vajalikku statistikat, mis pole patsiendi huvides, sest kvantiteedile rõhumisega kannatab hambaraviteenuse kvaliteet. Hambaarstide liit hindab kõrgelt, et täiskasvanud elanikkonna suu- ja hammaste tervis on pälvinud poliitikute tähelepanu, kuid otsus suruda hästi toimiva turu tingimustes teenuseosutajatele peale riikliku hinnakirjaga kaasnev madala kvaliteediga raviteenus on juba Eesti NSV ajal läbikäidud rada. Kas me ikka igatseme plaanimajandust tagasi?

Kaotavad patsiendid

Valdav osa Eesti raviasutustest ei ole nõus vabatahtlikult kehvemat teenust osutama, mistõttu on haigekassa lepinguga liitunute arv väike. Lepingupartnerite värbamiseks on haigekassa välja mõelnud motivatsioonipaketi, mis premeerib arsti ajaühikus hambaravitoolilt läbi käinud patsientide hulga alusel. See illustreerib hästi plaanimajandusliku lähenemise kaldumist absurdi – patsiendikeskse kvaliteetse ravitulemuse asemel tähtsustatakse vaid “tootmismahtu”. Patsiendi jaoks tähendab see piltlikult seda, et varasema tunni asemel innustatakse hambaarsti sama tööd ära tegema 15 minutiga. Kes mäletab veel aega, kui patsient istutati süstimise järel tuimastuse mõjumist ootama koridori? Hambaravi konveieritööks muutmisel kaotab eelkõige patsient. Kiirustamisest tingitud aseptika (ehk haigustekitajate ülekandumise vältimiseks ühelt patsiendilt teisele) reeglite unarusse jäämise ja võimalike ravivigadega kaasneva hambaravi valdkonna maine languse tõttu kaotavad aga kõik.

Kaotavad arstid ja kliinikud

Tänane Eesti hambaraviteenus on Euroopa parimaid. See sai võimalikuks tänu hambaraviteenuse osutamise usaldamisele turutingimustesse – patsiendid said valida, kelle juures end ravida ning nende usalduse võitmiseks on Eesti kliinikud omavahel heas mõttes võistelnud – investeerinud tänapäevasesse tehnoloogiasse, ravipersonali elukestvasse õppesse ja muidugi ka klienditeenindusse, et hambaarsti külaskäik ikka võimalikult meeldiv oleks.

Hambaarstid on murega jälginud Eesti tervishoius viimase kümnendi jooksul toimunut, kus riiklik poliitika on järjekindlalt eratervishoiust ressurssi nn riigihaiglate kasuks ümber suunanud. Sellise käitumise tagajärjel on meditsiinisüsteemis järjest vähem ruumi jäänud ravikvaliteedile, arstide ja patsientide rahulolule ning vajalikele investeeringutele. Nüüd on sama trend jõudmas ka hambaravini. Nii sunniti täiskasvanute hambaraviteenuse osutamise majanduslikult kahjumlikke lepinguid esimesena sõlmima just riigi omandis olevad suured hambapolikliinikud, kes seda eelpool viidatud põhjustel tegelikult ei soovinud. Moodne hambaraviteadus eeldab suuhaiguste diagnoosimisel, ravi planeerimisel ja ravi lahenduste valmistamisel uuemaid ja tihti ka järjest kallimaid tehnoloogiaid. See tähendab suuri investeeringuid seadmetesse ja kalleid koolitusi valdkondades, mida isegi ülikooli arstiõpe veel ei käsitle, kuid mis riiklikult pealesurutud hindade korral nüüd tegemata jäävad.

Sotsiaalministeeriumi sõnul on senise (näiteks proteesihüvitise osas väga hästi toiminud) hambaravikorralduse lammutamise eesmärk tõsta kord aastas hambaarsti külastavate täiskasvanud patsientide arvu 6% võrra. Seda tagasihoidlikku sihti arvestades on valitud destruktiivne lahendus selgelt ebaproportsionaalne ega täida lepingupartnerite vähesuse ja kasvavate ravijärjekordade tõttu püstitatud arvulist eesmärki.

Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa väljapakutu ei lahenda tegelikku probleemi, milleks on täiskasvanud elanikkonna madal teadlikkus suutervisest, mis ei võimalda inimestel oma suud ja hambaid tervena hoida. Hambaarstide liit tegi hambaravihüvitise süsteemi käivitamise faasis ettepaneku rahastadagi täiskasvanute puhul ainult diagnostilisi ja proaktiivse ravi protseduure, mis võimaldaks patsiendil haiguse põhjusi teadvustades ja kontrollides kalliks kujunevast hamba täidisega ravimise tsüklist välja saada. Kahjuks meie arvamusega ei arvestatud ja esmavajalikeks kuulutati kõik hambaraviteenused, mistõttu jätkub olukord, kus haiguse asemel ravitakse sümptomit.  

Kuidas jõuda lahenduseni?

Seni ei ole poliitikakujundajaid hambaarstide sisulisi seisukohti arvestanud. Kutsume osapooli üles naasma läbirääkimiste laua taha, sest praegu kehtestatav süsteem ei täida seatud eesmärke.

Meie ettepanek on, et patsiendil peab säilima õigus riiklikku hambaravitoetust kasutada endale meelepärase hambaarsti juures. Selleks peavad täiskasvanute hambaravi- ja hambaproteesihüvitis jääma rahaliseks ehk patsiendile hüvitatakse riigipoolne hambaravitoetus. Uut lahendust välja töötades ei tohi hästi töötavat süsteemi lammutada enne, kui uus lahendus valmis on. Kahjuks on hetkel just nii juhtunud rahalise proteesihüvitisega. Rahalise hüvitise süsteem säilitaks Eesti hambaravi peamise tugevuse – kõrgekvaliteedilise ravi ja patsiendi rahulolule orienteerituse.  

Eesti Hambaarstide Liidu ja Tartu Ülikooli hambaraviteaduse instituudi eksperdid on ka praegu valmis osalema koos tervisepoliitika kujundajatega töörühmas, mis tänapäevaseid tõenduspõhiseid praktikaid aluseks võttes aitaks välja töötada kuluefektiivseimad meetmeid Eesti elanikkonna suutervise parandamiseks. Ja seda siis juba ka vajaduspõhiselt ja patsiendikeskselt. Kutsume poliitikuid, ametnikke ja eelkõige avalikkust arutlema inimeste suutervise üle laiemalt – tervist kahjustava käitumise põhjus peitub ju eelkõige elementaarsete teadmiste puudumises.