Eesti Hambaarstide Liidu seisukohad hambaravi korralduse osas

Eesti Hambaarstide Liit tervitab riigi soovi tõsta hambaraviteenuse kättesaadavust ning pöörata rohkem tähelepanu suutervisele. Senine peamiselt erakliinikutel põhinev hambaraviteenus on aastate jooksul oma kvaliteedilt arenenud Euroopa parimate tasemele. Investeeringud tänapäevastesse raviseadmetesse ja personali täiendkoolitamisse võimaldavad pakkuda laia valikut nii suuhaigusi ennetavaid kui ka hammaskonda restaureerivaid teenuseid.

Samas on kindlasti ka arenguruumi. Riiklikul tasandil on endiselt puudu tähelepanust ning ressurssidest haigusi ennetavale tervishoiupoliitikale. Elanikkonna tervist säilitavate preventiivsete tervishoiuteenuste pakkumine aitaks inimestel teadvustada suu- ja hambahaiguste olemust ning seeläbi oma tervisekäitumist muuta, et tekiks võimekus ise oma tervist otseses mõttes hoida. Samuti saame parandada hambaravi kättesaadavust: kuigi Eesti elanike hambaarsti külastuste arv on Euroopa üks parimaid, on meil siiski inimesi, kes erinevatel põhjustel ei ole võimelised hambaarsti külastama.   

Eesti Hambaarstide Liidule on oluline, et tänapäevane, eelkõige haiguse ennetamisel põhinev hambaravi jõuaks üha enamate Eesti inimesteni. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik riigi ja erakliinikute koostöös eelisarendada preventiivset hambaravi ning luua riiklik hambaravihüvitise süsteem, mis vähendaks eelkõige majanduslikust barjäärist tekkivat ebavõrdsust. Hambaravi riigistamine, mida 2017. aastal täiskasvanute hambaravi mitterahalise hüvitise kehtestamisega alustati, ei ole hambaravi vähese kättesaadavuse probleemile adekvaatne lahendus.

Seni on hambaravi korraldus hoitud ülejäänud arstiabist eraldi ja on välditud olukorda, kus teenuse kvaliteedile ning kättesaadavusele pannakse tsentraalse juhtimisega tugev pitser. Kui näiteks eraettevõtlusel põhinev Eesti hambaraviteenus on Euroopa Liidu üks parimatest, siis  riikliku arstiabiga on seis risti vastupidine – vaid Läti arstiabi on veel halvema kättesaadavusega. Samuti on tugevas langustrendis eestlaste hinnang arstiabi kvaliteedile ja kättesaadavusele.

1. juulil 2017 rakendunud mitterahalise hüvitise süsteem aga juhib hambaravi just selles suunas, kus praegu on ülejäänud arstiabi: kättesaamatu, tihti madala kvaliteediga ning reaktiivne – enamasti vaid sümptomaatilisele ravile keskenduv. 40-eurone riigipoolne hambaravitoetus võiks küll teoreetiliselt tõsta täiskasvanute seas hambaraviteenuse kasutamist, kuid Eestis rakendatud hüvitise mudel, mille eesmärk on sundida hambaarste teenust osutama ebamõistlikult madala hinnaga, vähendab nii hambaraviteenuse kättesaadavust kui kvaliteeti, mille tagajärjeks on suurenenud pikaajalised tervishoiukulud. Küsimus ei ole pelgalt ideoloogiline – poliitikaotsustes on kaotajaks reaalsed inimesed reaalsete terviseprobleemidega.

Peamised tähelepanekud seoses praeguse süsteemiga on välja toodud pikemas ülevaates: Eesti Hambaarstide Liidu seisukohad hambaravi korralduse osas