2015. aasta tagasivaates: uued arengud, suured kordaminekud ja pilk tulevikku

Aastalõpp on kokkuvõtete tegemise aeg ning võimalus pöörata pilk tulevikku. Uurisime hambaraviga seotud inimestelt, mis on nende jaoks möödunud aasta suurimad kordaminekud ning mida nad ootavad uuelt aastalt.

MAREK VINK

Hambaarst,
Eesti Hambaarstide Liidu president

Selle aasta edulooks tuleb kindlasti lugeda liikmete aktiivset osavõttu Eesti Hambaarstide Liidu korraldet koolitussündmustest. Kiidusõnu on pälvinud ka suutervist edendava projekti tegevused, mille taga on tubli meeskonnatöö. Siinkohal tänan EHLi tegevust suuresti ülalhoidvaid Eve ja Ellenit. Haigekassa rahastatavat laste hammaste tervisedenduslikku projekti hoiab täispurjedes Meryli, kes omakorda ei saaks hakkama vabatahtlike Anastassia ja Liisita. On suur õnn oma selja taga tunda seljatagust turvalist ja motiveeritud meeskonda.

Kahtlemata võib hambaarsti töö juures üheks suuremaks õnnestumiseks pidada seda, kui olen suutnud patsienti oma tervise eest vastutama panna. Arstil on rõõm tõdeda, et selliseid patsiente on aastate jooksul palju, kuigi ettevõtja majandustulemustele selline pelgalt kontrollvisiitide tegemine muidugi hästi ei mõju (Naerab). See on loomulikult nali, sest hea töö reklaamib end ise ja järjekord vastuvõtule on veninud mitmekuuseks, mis pole töökorralduse kohalt optimaalne.
Olen nüüd EHLi presidendi aunimetust kandnud 2 aastat ja hakkan enam-vähem aru saama, kuidas tervisepoliitikat kujundatakse. Uuelt aastalt ootangi näiteks läbimurret hambaarstide koja loomise küsimuses, mis vajab kõrgemat poliitilist otsust. EHLi juhtorganid on üksmeelel, et hambaarstkond vajab iseseisvat otsustamise õigust, millega kaasneb muidugi ka suurem vastutus. Koja loomisel oleme praegu staadiumis, kus on vajalik saada töö- ja terviseministri nõusolek vastava seaduseelnõu väljatöötamiseks. Eelmise ministriga kohtusime augusti lõpus, aga kahjuks tema pea viimasel tööpäeval. Nüüd valmistamegi ette kohtumist värske ministriga.

PIRET VÄLI

Hambaarst,
Eesti Hambaarstide liidu asepresident,
Euroopa Hambaravi Nõukogu asepresident

2015. aasta suurimaks kordaminekuks võib lugeda Eesti Hambaarstide Päevade edu ja õnnestumist. EHP tähendas suurepärast tiimitööd ja kõigile korraldajatele kuulub minu siiras tänu. Tahaksin esile tõsta ka suutervise projekti, mis on laia kõlapinda leidnud – võime julgelt väita, et hambaarstide liidu tegevus on kõigile hambaraviga seotud inimestele teada ning muutunud palju läbipaistvamaks.

Möödunud aastal esindasime Eestit ka mitmetel välisüritustel, näiteks Euroopa suutervise päeva raames korraldatud ümarlaual Euroopa Parlamendis, kus arutati suuvähi ennetamist ning mis kandiski loosungit „Hambaarstid päästavad elusid“. Lisaks erialainimestele osales edukal ümarlaual ka nelikümmend Euroopa parlamendi liiget, mis aitab hambaarstidel kindlasti oma tegevusega paremini poliitikuteni jõuda ja näidata suutervise tähtsust üldtervise osana.

Hambaarstide liidu üheks prioriteediks oli kindlasti hambaarstide koja loomise ettevalmistamine. Külastasime Austriat, kus on toimiv koda juba pikka aega, ning kohtusime hiljem Euroopa Hambaravi Nõukogu presidendiga ka toonase tervise- ja tööminister Rannar Vassiljeviga, kellega arutasime koja eeliseid MTÜ ees ning ühtlasi ka kuidas muuta hambaravi paremaks.

Mainimata ei saa jätta ka meie koostööd nii Euroopa Hambaravi Nõukoguga kui ka mitmete Euroopa riikidega. Olles e-riik, on Eestil selles valdkonnas ette näidata häid lahendusi, mis toob meid uuenduslike riikide esiritta. Eestit külastas näiteks Bulgaaria hambaarstide liidu president Oleg Gladkov, kellega arutati koostöövõimalusi ning tema kutsel sõidan suvel Bulgaariasse, kus püüame tutvustada IT-valdkonda ka sealsetele arstidele ja spetsialistidele.

Isiklikus tööelus pean olulisimaks jätkuvat uute erialaste teadmiste rakendamist interdistsiplinaarses ravis proteesimise valdkonnas. Olen osalenud paljudel koolitustel ning tunnen suurt rõõmu, kui saan oma patsientide heaks teha parimat . Ühtlasi valiti mind sel aastal Euroopa Hambaravi Nõukogu asepresidendiks järgnevaks kolmeks aastaks, mis on suur tunnustus minu senisele tööle Euroopla Liidus.

Uuelt aastalt ootan edasiminekuid kojasüsteemile üleminekuks. Eesti Hambaarstde Liidu jätkuvat edu ning palju energiat meie tublile hambaarstide liidu presidendile ja kõigile liikmetele.

MARE SAAG

Hambaarst,
TÜ Stomatoloogia kliiniku juhataja,
Eesti Hambaarstide Liidu juhatuse liige

Aasta on möödunud suure kiirusega, nagu ikka. 2015. aasta olulisemate ettevõtmiste hulgas tooksin esile ülikooli struktuurireformi, mille tulemusena tekib alates 1. jaanuarist 2016 neli valdkonda: humaniora, medicina, realia et naturalia ja socialia. Valdkonnad moodustuvad praegustest teaduskondadest, instituutidest ja kolledžitest. Valdkonda juhivad dekaan ja nõukogu. Medicina valdkond ühendab 5 instituuti: kliinilise meditsiini instituut, bio- ja siirdemeditsiini instituut, farmaatsia instituut; hambaarstiteaduse instituut, peremeditsiini ja rahvatervise instituut, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut. Medicina valdkonna dekaaniks on valitud professor Margus Lember.

Sel aastal oli mul rõõm oma juhendatavast Riina Runnelist, kes kaitses kevadel edukalt doktoriväitekirja. Lisaks, kõrvuti eestlastest doktorantidega on meil esmakordselt ka kaks välisdoktoranti Vietnamist. Mõlemad noormehed on eelneva õpetamise kogemusega ja paistavad silma erakordse pühendumise ja töökuse poolest. 2015. aasta paistis silma ka sellega, et üle paljude aastate võeti vastu kaks residenti spetsialiseerumiseks laste hambaravile – käisime koos kolleegidega uurimas ka residentuuri korraldamist Karolinska Instituudis Rootsis.

Isiklikult väga huvitava kogemuse pakkus osalemine eksperdina Horvaatias Zagrebi ja Spliti Ülikoolide Stomatoloogia õppekavade akrediteerimisel. Meie üliõpilased osalesid sel aastal ka mitmetel võistlustel, näiteks Jules Allemand Trophy rahvusvahelisel võistlusel Chieti ülikooli juures ja Moskva Rahvaste Sõpruse ülikooli poolt korraldatud üliõpilaste I rahvusvahelisel akadeemilisel restauratiivse hambaravi võistlusel.

Hambaarstide Liidu tegevuse raames oli huvitav tutvuda Austria Hambaarstide koja tegevusega ja osaleda FDI ja FDI Euroopa regionaalse organisatsiooni töökoosolekutel. Arutelud Haigekassaski on muutunud juba rutiinseks tegevuseks.

JANA OLAK

Hambaarst,
Kaariesevaba Tulevik Eesti esindaja

Selle aasta suurimate saavutuste hulka tuleb kindlasti lugeda Eesti edukat tööd organisatsioonis Alliance for a Cavity-Free Future (ACFF), mida eesti keelde tõlgituna nimetatakse ühenduseks Kaariesevaba Tulevik. Eesti liitus organisatsiooniga 2014. aastal ja mina olen seal Eesti esindaja. Eesti kuulub organisatsiooni Kesk-ja Ida-Euroopa piirkonda, kuhu kuuluvad veel Rumeenia, Tšehhi, Slovakkia, Poola, Läti, Leedu ja Ungari. Skandinaaviamaad liituvad 2016. aastal.

Organisatsioon ise alustas aktiivset tegevust aastal 2012 ja selle juhiks on professor Nigel Pitts Inglismaalt. Asutajate hulka kuuluvad mitmed juhtivad teadlase kaariese alalt, nagu professor Svante Twetman, kes on ka Eestis pidanud loenguid kaariesest ja selle vältimisest. 80% maailma elanikkonnast on diagnoositud hambakaaries, mis põhjustab tervisprobleeme inimestele ning põhjustab suuri kulutusi riigile ja patsientidele. ACFF-i eesmärk on vähendada kaariest kogu maailmas – soovime, et alates 2026. aastast sündivad lapsed elaksid kaariesevabalt.

Meie loodame, et 2015. aastal peaksid 90% hambaravi õpetavatest koolidest ning hambaarstide liitudest kasutama ja edendama uut lähenemist “kaaries kui protsess”, et parandada hambakaariese ennetust ja ravi. 2020. aastal peaksid ühenduse Kaariesevaba Tulevik liikmed integreerima kohalikul tasandil sobiva, mitmekülgse kaariese ennetamise ja ravikäsitluse süsteemi ning seire.

Selle aasta sügisel toimus ACFF-i Ida- ja Kesk-Euroopa piirkonna riikide ekspertnõukogu koosolek, mille käigus kõik antud piirkonda kuuluvad riigi esindajad pidid aru andma, mis aasta jooksul on kaaries vähendamiseks tehtud. Võin öelda, et kaariese ennetusega on probleeme kõikides riikides. Rahastust hambahaiguste ennetuseks raske leida. Lätis on lõpetanud töö ennetusega tegelevad kabinetid. On püütud teha ennetuse alast teadustööd koos teiste riikidega, et mingitki rahastust leida. Kõlama jäid ainult probleemid ja rahapuudus.

Teistest riikidest erines tugevalt ainult Eesti. Näitasin doktor Marek Vinki meeskonna poolt loodud veebilehekülge ja lugesin üles, kui palju ennetavaid üritusi on toimunud. See põhjustas hämmingut ja arutelu, kuidas saab Eestis ennetusega nii hästi olla ja kust me raha saame. Aitäh kogu ennetusmeeskonnale tehtud suure töö eest. Meie programmiga saab Euroopas särada!

EVA VAKRA

Hambaarst,
Eesti Hambaarstide Liidu juhatuse liige

Eesti Hambaarstide Liidu suurimate kordaminekute alla võiks lugeda meie ajakirja Hambaarst, mille kvaliteet on täiesti uuel tasemel ja iga uus number tundub eelmisest huvitavam. Samuti hindan väga EHLi presidendi Marek Vingi konstruktiivset hambaarstide probleemide lahendamist, või vähemalt püüet seda teha ka valdkondades, mis ei võimalda küll kiireid muudatusi ‒ näiteks Haigekassa hinnakirja tänapäevastamine või hambaarstide retseptiõiguse laiendamise vajadus. Käesoleval aastal jõuab lõpule hambaarsti assistendi kutsestandardi väljatöötamine, mille kaugem eesmärk on hakata koolitama assistente hambaarstidele. Siiani on kogu see töö olnud üldjuhul hambaarsti õlgadel, kes on pidanud selgitama meditsiinihariduseta inimestele algteadmisi steriilsusest, hambaravi instrumentidest ja ravimeetoditest. Vedanud on neil kolleegidel, kellel on õnnestunud hambaravikabinettidesse leida meditsiiniõdesid, sest nende kohapealne koolitamine on oluliselt lihtsam meditsiinihariduse olemasolu tõttu.

Kordaminekute alla tuleb kindlasti lugeda Eesti Hambaarstide Päevade korraldamise sujuv meeskonnatöö EHLi juhatuse koordineerimisel. Oluline on ka kõikide hambaarsti tööd puudutavate uute dokumentide operatiivne jagamine juhatusele ja volikogule.

Enda tööelus pean märkimisväärseks saavutuseks seda, et hambakliinik Vagodent on suutnud kogu aegunud tehnika jõudnud välja vahetada ja täiustada kliinikut siiani puuduva tehnikaga, nagu steriliseerimisprotsessis pesumasin-desinfektor, kõikides ravikabinettides dentaalröntgenid ja hambaravi mikroskoop. Aga kuna ilma tublide kolleegideta ei ole tehnikal mitte mingisugust väärtust, siis pean suureks õnnestumiseks meie üksmeelse ja sõbraliku kollektiivi pidevat arengut, aktiivset koolitustel osalemist ja omavahelist koostööd.

Uuelt aastalt ootan eelkõige rahu kogu Euroopale, Eesti Vabariigile stabiilset majandust ning hambaarstidele üksteisemõistmist, heasoovlikkust ja naeratust kolleegide näole.

KATTRI ARGE

Hambaarst,
Eesti Hambaarstide Päevade 2015 korraldustoimkonna juht

Möödunud aastast rääkides ei saa üle ega ümber edukalt toimunud Eesti Hambaarstide Päevadest. Esimest korda toimus üritus Nordea Kontserdimajas, mis tõi korraldusmeeskonnale kaasa ka omajagu riske – kas ikka tuleb piisavalt rahvast, kuidas ära mahutada messil osalevad firmad ja palju muud. Uus koht vajas harjumist, ent kõik laabus siiski ning EHP 2015 võib lugeda väga õnnestunuks. Pean kiitma kogu meeskonda, kes selle nimel tööd tegi, samuti tänan kõiki koostööpartnereid.

Ma ei saa mainimata jätta, et sel aastal oli EHP eriti suure osavõtjate arvuga, kusjuures messil osalemise pääsmed firmadele müüdi läbi mõne tunniga. Pärast sellist suurt üritust järgneb kindlasti põhjalik analüüs, mis oli hästi ja mis vajaks parandamist. Oleme korraldusmeeskonnaga teinud selle aasta kokkuvõtted. 2016. aasta Eesti Hambaarstide Päevade ettevalmistamine juba käib – see on aastaringne tegevus, sest aspekte, millele tähelepanu pöörata, on palju, alates sellest, keda esinema kutsuda, kuni siltide paigutuse ja meeskonna riietuseni. Et üritus suurepäraselt õnnestuks, peab iga pisiasi paigas olema.

Uuelt aastalt loodan Eesti Hambaarstide Liidu liikmete aktiivset osavõttu juubeliaasta üritustest – liit tähistab oma 90. sünnipäeva, millega seoses toimub ka pidulik õhtusöök Lennusadamas. Juubelihõngulised on ka hambaarstide päevad, mis toimuvad juba 20. korda. Põnevat on palju!

KATRI HERMAN

Ortodont,
Eesti Ortodontide Seltsi president

Möödunud aasta oli Eesti Ortodontide Seltsile (EOS) väga oluline – liitusime mais maailma ortodonte ühendava seltsiga World Federation of Orthodontists, mis toob kaasa uusi võimalusi meie seltsi liikmetele, näiteks osalemise ülemaailmsetel kongressidel ja koolitustel. EOSi üks prioriteetidest on info liikumise tagamine organisatsiooni sees ja liikmete omavaheline hea läbisaamine, millele aitavad kaasa iga-aastased kokkusaamised ja erialaste loengupäevade raames kolleegidega info jagamine.

Mul on hea meel tõdeda, et meie koostöö Eesti Hambaarstide Liiduga on tihe ning sujuv. Hea näide sellest on ka meie osavõtt Eesti Hambaarstide Päevadest, mille programmis leidus palju huvitavat ka ortodontidele. Usun, et ortodontide ja hambaarstide hea koostöö toob kaasa ka paremaid ravitulemusi patsientidele – tihti töötavad ühe inimesega paralleelselt nii hambaarst kui ka ortodont, mis eeldab head üksteisemõistmist ning koostöövalmidust.

Isiklikus tööelus tooksin suurima saavutusena välja hambaarstide päevadel peetud ettekande „Millise ortodontilise ravi eest Haigekassa maksab? Millal on õige hetk saata laps ortodondi juurde?”. Meie, Eesti ortodondid, pöörame ka pilgu tulevikku – uuelt aastalt ootame kindlasti paremaid lepinguid Haigekassaga, mille nimel käib juba pikka aega usin töö. Lisaks loodan, et meie koostöö teiste hambaravispetsialiste ühendavate seltside ja liitudega jätkub ning koos suudame end ehk ka riiklikus poliitikas maksma panna.

MARJU LUHT

Suuhügienist,
Eesti Suuhügienistide Liidu president  

Praegu on olukord suuhügienistide erialal Eestis murettekitav – meil ei koolitata suuhügieniste ega ka hambaravi assistente-õdesid ja see on saamas tõsiseks takistuseks eduka ja tänapäevase suutervishoiuteenuse tagamisel Eestis. Lisaks kvalifitseeritud suuhügienistidele töötab praegu selle ametinime all erinevate elukutsete esindajaid ehk nn piraatsuuhügieniste. Paljud neist on läbinud Venemaal profülaktikaõe täienduskursuse, mis ei vasta kaugeltki Eestis kehtivale suuhügienisti kutsestandardile. Tööandjad on keerulises olukorras, kuna riik olukorda ei reguleeri ega kontrolli. Eelkõige seatakse sellega ohtu patsientide tervis.

Kui aastatel 1995-2000 kuulusid suuhügienistid tervishoiutöötajate registrisse, siis aastal 2002 koostati tervishoiutöötajate uus register, kus suuhügienisti eriala enam nimekirjas polnud. Kedagi ei teavitatud ja midagi ei põhjendatud. Erialaspetsialistide puudujääki võidakse lisaks riigisisestele harituseta suuhügienistidele kompenseerida välismaise tööjõu sisserändega, kelle hariduse vastavust Eestis kehtivale suuhügienistide kutsestandardile eelnevalt ei kontrollita.

Oleme arutanud praegust olukorda Eesti Hambaarstide Liidu, sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esindajatega. Kõik osapooled tegid ettepaneku hakata Eestis välja koolitama suuhügieniste, parandamaks suutervise olukorda ja paigutamaks piiratud ressursse ratsionaalsemalt. Senine hambahaiguste ennetustöö on olnud suurel määral projektipõhine. Suuhügienistid on osalenud selles väga aktiivselt, korraldades koolitusi ja töötades välja õppematerjale, aga kahjuks ei saa haiguste ennetamine olla projektipõhine.

Kirjas jõuluvanale või kuldkalale kolme soovi nimekirjas unistan erialaliidu eestkostjana, et Eesti Suuhügienistide Liidu ettepanekud Riigikogu sotsiaalkomisjonile läheksid läbi – et suuhügienisti eriala lisataks tervishoiutöötajate registrisse; et Eestis alustataks suuhügienistide koolitamisega, et jõuda Põhjamaade tasemele ning et diplomeeritud suuhügienistide pakutavad teenused lisataks haigekassa hinnakirja.

KATRIN MEIKAR  

Vabariikliku Kutseliste Hambatehnikute Seltsi juhatuse liige

2015. aastal oli hambatehnika eriala ning Vabariikliku Kutseliste Hambatehnikute Seltsi (VKHS) kõige suurem kordaminek kindlasti seltsi rekonstrureerimine. Minu hinnangul ongi kõige suurem võit see, et leidub inimesi, kellele läheb korda meie eriala, koostöö arendamine ja ühiste huvide eest seismine. Esimene ning kõige raskem samm on tehtud ja see on tõesti minu arvates terve seltsi ja hambatehnika erialale väga suur õnnestumine. Me oleme jõudnud punkti, kus hambatehnikud ei tunne ennast konkurentidena, vaid soovitakse olla kolleegid ning jagada kogemusi.

Möödunud aasta suurimaks väljakutseks oli meie, hambatehnikute, tegelike vajaduste kaardistamine. See sai teoks vaid julgetele mõtetele ja olen isiklikult väga tänulik meie aktiivgrupi liikmetele ning uuele VKHSi juhatuse liikmetele, kes kõik panustasid oma vaba aega, mõtteid ja aitasid kaasa seltsi taaselustamisele. Suur töö on alles ees, aga oleme oma eesmärgid seadnud ning saanud positiivset tagasisidet ja tuge hambatehnikute seast ‒ meie üldkoosolek Eesti Hambaarstide Päevade raames suve lõpul oli täielik triumf.

Mul on hea meel tõdeda, et oleme leidnud endale koostööpartnereid ja palju head nõu Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuselt (HEAK) ning kinnitasime Tervishoiu Kutsenõukogusse uue voliniku. Valmis VKHSi kodulehekülg ning oleme aktiivselt korraldanud mitmesuguseid koolitusi.

Uuelt aastalt ootame edasiminekut, stabiliseerumist ning usun, et ootuste täitumine sõltub paljuski ettevalmistusest. Plaanidest põgusalt nii palju, et kõige olulisemal kohal on praegu koostöö ning diskussiooni alustamine Terviseametiga, HEAKiga koostöö süvendamine, koolituste korraldamine ning üks korralik lõõgastus suvepäevade näol.

AVE PÕLD

Tartu Ülikooli stomatoloogiaeriala IV kursuse tudeng,
Eesti Hambaarstiüliõpilaste Liidu president          

Aastale tagasi vaadates võin öelda, et nii suuri kui väikseid kordaminekuid oli päris palju. Olen rõõmus, et meie tudengite selts liitus EDSA (European Dental Students Association) ning IADSiga (International Association of Dental Students). Võtsin sel aastal osa vabatahtlikust projektist Nepaalis ning külastasin FDI/IADSi kongressi. Need olid meeldejäävad sündmused, mis andsid ideid tuleviku planeerimiseks ning üliõpilaselu elavdamiseks. Leian, et me elame küll siin ja praegu, kuid oluline on hoida silmad-kõrvad lahti ning osata vaadata kaugemale.

Tudengina ootan uuelt aastalt loomulikult tarkust ning uusi kogemusi, mis sel aastal veel minuni ei jõudnud. Samuti on meil Eesti Hambaarstiüliõpilaste Liiduga üsna palju plaane järgmiseks aastaks. Jätan sisulise poole üllatuseks, kuid loodan südamest, et korraldatavad üritused ning ettevõtmised pakuvad huvi ning rõõmu meie tudengitele. Ootan neilt aktiivsust ning soovin edu uueks aastaks. Ühtlasi tsiteerin Leonardo da Vincit: „Halb on see õpilane, kes ei ületa oma õpetajat.”