Miljonid eurod raviraha liigub ametnike tegemata töö tõttu Poola

EHL president Katrin Metstak kirjutab: 1. novembrist jõustunud kauaoodatud tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse seadus sunnib Eesti tervishoiuteenuse osutajaid ostma kindlustust Euroopa kõrgeima hinnaga – põhjuseks sotsiaalministeeriumi ametnike vead ja seadusandlikud möödapanekud. Hambaarstide makstavad miljonid eurod liiguvad tõenäoliselt suurt midagi vastu saamata suurde Poola kindlustusfirmasse.

Eesti tervishoiuteenuse osutajad peavad aastas maksma kokku ligi 11 miljonit eurot kindlustusmakseid, mis kõik liigub praeguse seisuga ühe välismaise kindlustusfirma kukrusse. Osa sellest tuleb tervisekassalt, kelle eelarve on teadupärast suures miinuses. Nappiva raviraha tingimustes võiks seda ressurssi hoopis kasutada tervishoiuteenuste parendamiseks. Kuidas on võimalik, et sellise olulise seaduse väljatöötamisel jäeti kindlustusseltsidega eeltöö tegemata? Miks ei uuritud, kas seltsidel on huvi teenust pakkuda, millist statistikat nad vajavad õiglasemate hindade määramiseks ja milline võiks olla orienteeruv kindlustusmakse?

Praegu kuuleme vastutavatelt ametnikelt, et ministeerium ei osanud ette näha, kuidas kahjustatistika puudumine sunnib kindlustusandjaid riske üle hindama ja kindlustusmaksed osutuvad seetõttu ülikõrgeks. Ainuüksi tervisekassa kulu on nüüd eelarves planeeritust viis miljonit eurot suurem. Seda raha pole tervisekassal kuskilt võtta.

Lisaks oleme olukorras, kus kindlustusseltsidel puudub huvi vastutuskindlustuse pakkumiseks. Tänaseks on vaid PZU teinud Eesti kliinikutele konkreetsed hinnapakkumised. Oktoobris ministeeriumi suure töövõiduna esitletud kolme maaklerfirma tulek patsiendikindlustuse pakkujate ridadesse ei pruugi aga üldse realiseeruda. Ükski neist kindlustusmaakleritest pole seni omapoolset pakkumist esitanud. Selle asemel kogutakse kliinikute sooviavaldusi, millega alles pöördutakse välismaiste kindlustusseltside poole. Praegu on tõsine kahtlus, kas nad kuu aja jooksul jõuavad teha konkureeriva pakkumise. Ühe maaklerfirma esindaja sõnul ei pruugi nende hind olla sugugi soodsam kui Poola kindlustusseltsi pakkumine. Veelgi enam, ainult ühel kolmest maaklerfirmast on täna olemas seadusega nõutud kontaktpunkt ja -isik, kelle poole patsiendid saavad kindlustusjuhtumi korral eesti keeles pöörduda.

Ministeeriumi valearvestuse tõttu on Eesti raviasutused kohustatud ostma vastutuskindlustust Euroopa kõrgeima hinnaga. Näiteks väljaspool tõmbekeskusi paiknevale ühe hambaarstiga kliinikule pakutakse aastast kindlustust hinnaga 2500–2700 eurot, Tallinna väikekliinikutele aga keskmiselt 3500–4000 eurot. Samas Soomes on sarnane kindlustus Hammaslääkäriliitto liikmetele saadaval vaid 820 euro eest aastas, Hispaanias isegi 220 euro eest arsti kohta.

Nii hind kui omavastutus on kõrged

Lisaks kõrgele hinnale on ka kindlustustoote omavastutus nii suur, et hambaarstidele pole kindlustusest tegelikult kasu. Kindlustuslepingute omavastutuse määr jääb enamasti vahemikku 1000–5000 eurot, mis tähendab, et hambaraviga seotud kahjujuhtumi korral jääb kahjusumma enamasti alla omavastutuse piirmäära. Hambakliinikutelt saadud info järgi pole kogu nende tegutsemisaja jooksul patsientide kaebuste rahuldamise kogukulu olnud ligilähedanegi ühe aasta kindlustusmaksumusele.

Probleemiks on ka see, et vastutuskindlustuse seadus näeb kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele ette ühesugused kindlustussummad, kuigi riskid patsiendi tervisele ja elule on väga erinevad haiglas operatsioonilaual, perearsti kabinetis, hambaarsti toolis või logopeedi vastuvõtul. Samuti pole patsientide võimalikud kahjunõuded nende puhul võrreldavad. Seega tuleks kindlustussummade piirmäärasid diferentseerida.

Hambaravi osutamine muutub kallimaks

Kokkuvõttes on tekitatud olukord, kus kõrge kindlustusmakse koos kõikide saabuvate hinnatõusudega teeb hambaravi kallimaks. Kuna käibemaksu tõusu tõttu kasvavad tuleval aastal hambakliinikutel ka kõik muud kulud, siis paneb kõrge hinnaga kohustuslik kindlustus eriti keerulisse olukorda väljaspool Tallinnat ja Tartut tegutsevad hambaarstid, kelle patsiendid on väga hinnatundlikud. Eriti suurlinnadest väljaspool on kindlustusmaksete kulude lisamine raviteenuste hindadesse problemaatiline, kuna paljud patsiendid võivad sel juhul hambaravist loobuda.

Eesti Hambaarstide Liidu ettepanek on lükata vastutuskindlustuse lepingute sõlmimise kohustus edasi, kuni patsiendiohutuse andmekogusse (POHAK) ja ka kliinikute lokaalsetesse infosüsteemidesse on kogunenud piisavalt kahjujuhtumite statistikat. Selle põhjal saaks objektiivselt hinnata kahjujuhtumite arvu ja arvutada kindlustusmaksed, mis vastavad iga raviasutuse tegelikule vajadusele.

Vastutuskindlustus on igati vajalik, et tagada patsientide õiguste senisest parem kaitse. Kindlustusturul peab aga valitsema konkurents ning hinnad peavad olema kalkuleeritud tegelike andmete ja reaalsete riskide põhjal. See aitaks kindlustushinnad kordades odavamaks muuta.