Konkurentsist ja patsientidest tervishoiu vabal turul

Konkurentsist ja patsientidest tervishoiu vabal turul

Haigekassa ja eratervisehoiu esindajad ei ole ühel meelel, kuidas konkurents tervishoiuteenuste turul patsiendi (kui kliendi) vaatenurgast teenuse pakkumist mõjutab  ning riik kahtleb, kas patsient ikka oskab vabal turul orienteeruda. Nendele küsimustele annab vastuse olukord hambaravis, mis on alates iseseisvuse taastamisest olnud praktiliselt erakätes.

Eestis on ligi 600 hambaraviteenust pakkuvat ettevõtet, meil töötab 95,5 hambaarsti 100 000 elaniku kohta, kellele tehti ühe elaniku kohta keskmiselt 1,41 visiiti aastas. Nende tulemustega oleme Euroopa Liidus viiendal kohal. Meil praktiliselt puuduvad ravijärjekorrad ning ka teenuse kvaliteet on rahulolu uuringute põhjal Euroopa tipptasemel. Ei ole mingit kahtlust, et Eesti hambaravi arengu taga on olnud väga tihe konkurents vaba turu tingimustes. Tõrvatilgaks selles meepotis on, et majanduslikult vähem kindlustatud ei saa endale hambaarsti juures käimist alati lubada ning seda probleemi hakkas riik läbimõtlematult lahendama 2017. aasta juulist kehtestatud riiklike hindadega osutatava täiskasvanute hambaravihüvitisega.

Nagu kõik teisedki meditsiiniteenused, on ka hambaravi kallis, aga selle vahega, et peale iga visiiti peab patsient ise arve maksma. Arvata võib, et just seetõttu on hambaravil kalli teenuse maine. Kui patsient saaks samasuguse sajaprotsendilise omavastutusega arve peale igat erakorralise meditsiini osakonna külastust koos kõikide protseduuride ja visiiditasuga, siis muutuks ka EMO raskemini kättesaadavaks ja saaks endale ka kalli teenuse maine.

Haigekassa sõnul on teenuste loetelu piirhindade eesmärk patsienti hambaarstide “põhjendamatute” hindade eest kaitsta. Tänu ühtsele piirhinnale saavat patsient nii Tallinnas, Narvas kui ka Põlvas täpselt ühepalju hambaraviteenust. Kuna riik eiras hambaravitoetust sisse viies turumajanduslikku loogikat, kergitas haigekassa hindade kehtestamine maapiirkondades tuntavalt hambaraviteenuse hinda. Samas aga ei kata piirhinnad suuri investeeringuid tegevate hambakliinikute kulusid, mistõttu pole täiskasvanute hambaravitoetus ¾ tallinnlastele oma hambaarsti juures kättesaadav.

Haigekassa toob välja, et hambakivi eemaldus võib Tallinna erinevate kliinikute hinnakirja järgi maksta 20 kuni 120 eurot. Ja nii ongi, sest erinevates kliinikutes võib sarnase nimetusega protseduurina olla kirjeldatud erineva keerukusastme ja ajakuluga protseduure. Hambakivi eemaldamine mingist piirkonnast võibki olnevalt parodontiidi raskusastmest kesta 3 kuni 30 minutit – kuidas peakski olema üleriiklikult võimalik hinnastada sellist haiguse raskusastmest sõltuvat teenust?

Haigekassa väidab, et patsient ei oskavat vabal turul orienteeruda, sest nad ei oska ilma riikliku hinnakirjata kalkuleerida teenuse maksumust. Aga vaba turu situatsioonis on mittemeeldimise korral meie 800 000 patsiendil alati võimalus hääletada jalgadega.  Hambaarstide puhul pole põhjust karta ka kartellikokkuleppeid, sest teenuseosutajate vahel on ülitihe konkurents. Ilma piirhindadeta süsteem parandaks teenuse kättesaadavust, sest siiani on Haigekassaga lepingu sõlminud vaid pooled kliinikud ja ¾ Tallinna patsientidele ei ole hüvitis ilma raviarsti vahetamata kättesaadav.

Riik võiks oma kodanikke valikute tegemisel rohkem usaldada ja kindlasti ei tohiks neid hambaarsti valikul diskrimineerida. Sõltumata raviarstist peab kõigil inimestel olema võrdne võimalus saada riigipoolset hambaravitoetust. Kui inimene saab oma tervisemure kiiresti lahendatud, pääseb ta ka kiiremini tööle panustamaks solidaarsesse ravikindlustusse. Turumajanduse tingimustes valitsev tihe konkurents on kvaliteetse tervishoiuteenuse garant.

Marek Vink

EHL president