Tähistame esimest korda ülemaailmset hambakaariese vaba tuleviku päeva

14. oktoobril 2016 tähistatakse esimest korda ülemaailmset hambaaugu vaba tuleviku päeva. Hambakaariesest on mõjutatud umbes 60-90% koolilastest ning pea 100% maailma täiskasvanud elanikkonnast. Hambakaaries on kõige sagedamini esinev, kuid ennetatav haigus meie planeedil. Hambaaugu vaba tuleviku päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust hea suutervisega seotud harjumuste tähtsusest ja tõsta nende elukvaliteeti. Tundes suuhoolduse põhitõdesid, on võimalik kaitsta oma naeratust kogu eluks. Peeglisse vaadates pöörame tähelepanu oma juustele ja nahale, miks mitte ka hammastele?

Eesti Hambaarstide Liidu president Marek Vink kirjutab suutervisest ja hambasõbralikust toitumisest Raplamaa Sõnumite lisalehes Tervise Edendaja (ilmub 19.10.2016).

Hambasõbralik toitumine säästab raha 

Hambaarstina pole ma juba aastaid soovitanud patsiendil “tervislikult toituda”, sest meedias laiutavad imedieetide reklaamid on selle mõiste ära lörtsinud. Nii juhtub, et enda meelest ülitervislikult toituv inimene hoopis sandistab nii ennast kui oma perekonda. Ja see võib sõna otseses mõttes kalliks maksma minna.   

Suutervisespetsialistina kasutan patsiendi tervisekäitumises muutuse vajaduse selgitamisel hambasõbraliku toitumise mõistet. Nii saan alustuseks väita, et hambale on kõige sõbralikum, kui see toiduga üldse kokku ei puutuks. Aga nii lihtne see asi muidugi pole, sest mälumisaparaat peab tervena püsimiseks saama oma loomulikku tööd teha.

Enne lõkketule kasutusele võtmist näris ka inimeseloom toorest toitu, mis vähe energiat andis ja samas hästi hambaid puhastas. Ürgajast tänapäeva jõudmine tähendab seda, et moodne energiarikas pehmeks küpsetatud toit enam loomulikul viisil meie hambaid ei puhasta. See ongi põhjus, miks tänapäevainimene oma hambaid harjama peab. 

Nüüdisaegse toidu kerge kättesaadavus ja suur süsivesikute sisaldus põhjustab maailma kõige levinumat kroonilist haigust – hambakaariest. Suhu lõikunud hambal toimub mineraaliainevahetus pidevalt, sest iga toidukorraga kaasneb suubakterite tekitatud happerünnak, mille söövitatud kahjustuse sülg toidukordade vahel taasmineraliseerib. 

Kui toitained on hammastega kontaktis sageli, on tagajärjeks katastroof, sest nii saavutavad suus ülekaalu happelist keskkonda põhjustavad mikroobid. Selle tagajärjel on mineraaliainevahetuse suund püsivalt negatiivne ning hambad lagunevad. Võibolla tuleb kellelegi üllatusena, et hambaarst täidist asetades ei ravigi haigust vaid ainult haiguse tagajärge. Hambakude kõduneb täidise kõrvalt edasi, kui patsient ei kõrvalda haiguse põhjust ehk ei kasvata suhu hambasõbralikke baktereid. 

Hammaste harjamine aitab küll vähendada nende arvu, kuid ei mõjuta oluliselt nende hambavaenulikku iseloomu. Sõbralike bakterite suhu kasvatamiseks tuleb need “panna kaalujälgimisele” pidades toidukordade vahel vähemalt 3-4 tunniseid pause, mil suhu satub ainult puhas vesi ehk suhkrukella põhimõtet jälgides.

Kaariesekahjustuse tekkimiseks on kõige vastuvõtlikum hamba suhulõikumise aeg, mil osaliselt hammast kattev ige takistab hamba isepuhastumist. Sisuliselt tähendab see seda, et riskiperiood kestab läbi lapsepõlve, mil hambad järgemööda suhu kerkivad.

Kipume unustama, et emake loodus on loonud hambad meid teenima läbi terve elukaare. Selles, et see tänapäeval ei õnnestu, peame süüdistama oma toitumisharjumuste drastilist muutumist. Võibolla motiveerib normaalselt sööma ka see, et nii võib elu jooksul hambaravi arvelt säästa isegi auto maksumuse võrra raha.