Patsiendikindlustust hakkab pakkuma vaid üks kindlustusselts. Mida teha?

20. septembril, kui oli teada, et kolmest kaks kindlustusettevõtet on pakkumisest loobunud, saatsime Riigikogu Sotsiaalkomisjonile, tervise- ja tööministrile ning Sotsiaalministeeriumi ametnikele kirja. Lootsime, et otsustajad suhtuvad meie pöördumist tõsiselt ning võtavad midagi ette, et riiklikult ei soodustataks ühe eraettevõtte monopoolse seisundi teket kindlustusturul. Kahjuks tuleb tõdeda, et rahva esindajate ja ametnike meelest on kõik normaalne ning tervishoiuteenuse kohustusliku vastutuskindlustuse seadus peab jõustuma muutmata kujul. Kindlasti jätkame selle teemaga tegelemist ning kasutame kõiki seadusega kooskõlas olevaid võimalusi, et riigi esindajatele selgitada, miks ei peaks TOKVS sellisel kujul jõustuma.

Mida soovitame seni teil teha?

Kindlasti küsige oma kliinikutele kindlustuspakkumised. Kui seadus jõustub 1. novembril, siis on aega 30 kalendripäeva, et leping sõlmida. Kui olete saanud esialgse pakkumuse ning hind ei vasta teie ootustele, siis tuleks hinna osas asuda läbi rääkima, milleks on Sotsiaalministeerium andnud järgnevad soovitused:

• Esialgset pakkumist kindlustusandjalt tuleks kindlasti pakkujaga läbi rääkida. See on erakindlustuse puhul tavapärane protsess. Esimese asjana saab soovitada kaasata läbirääkimistesse kindlustusmaakler, kes on kogenud ja aitab läbirääkimistel kindlustusandjaga. Vastavaid ettevõtteid leiab Finantsinspektsiooni veebilehelt või Kindlustusmaaklerite Liidust.
• Omavastutuse määr on ka kindlasti üks punkt lepingus, mida võiks läbirääkida. Omavastutuse määra suurendamine vähendab kindlustusmakseid. Sel juhul tuleb arvestada, et alla selle määra jäävaid kahjunõudeid, mis hinnatakse kindlustusjuhtumiks (st olid tõenäolisel välditavad), hüvitab TTO ise.
• Kindlasti aitab läbirääkimistel kindlustusandjaga, kui selgitada ja näidata, mis on senine kahjunõuete statistika antud asutuses. St kui palju on tõsiseid kaebusi aastate lõikes esitatud ja kas nende lahendamine on piirdunud nt selgitamise ja vabandamisega vms või on rahalisi hüvitisi makstud.
• Ühtlasi saame soovitada näidata, kuidas asutuses/praksises riske maandatakse (sh kvaliteedi- ja patsiendiohutusesüsteemid asutuses või perearsti puhul nt osalemine perearstide kvaliteedisüsteemis jms). Eesmärgiks on veenda kindlustusandjat, et asutuses on rakendamisel riski maandavad tegevused ja risk on seetõttu madalam.

_________________

Saadetud kiri:
Pöördume teie poole seoses tervishoiuteenuse kohustusliku vastutuskindlustusega ning palume enne edasiste sammude osas lõpliku otsuse tegemist võtta teil arvesse järgnevat.

Hambaravikliinikud on saanud kindlustuspakkumisi juba paar nädalat. Seni odavaim meile teadaolev pakkumine on olnud 2670 eurot aastas, mis tehti ühe arstiga väikekabinetile Lõuna-Eestis. Tallinnas, samuti ühe hambaarstiga väikekliinikule, pakuti kindlustusmakseks 4000 eurot aastas. 64 hambaarstiga (sh erihambaarstid) raviasutuselt küsiti kindlustusmaksena 60 000 eurot aastas. Võrdlusena võiks tuua siia näiteks Soome, kus kindlustus Hammaslääkkäriliito liikmele on ca 700 eurot aastas ning Hispaania, kus kindlustusmakse arsti kohta on 220 eurot aastas.

Kliinikutest saadud info kohaselt, pole patsientidelt laekunud ja rahuldatud kaebuste kogukulu kogu asutuse tegevuse perioodil ligilähedanegi ühes aastas küsitavale kindlustussummale. Pakutav omavastutus vahemikus 1000-3000 eurot tähendab, et kui peaks kahjujuhtum ka tekkima, siis suure tõenäosusega jääb see alla omavastutuse piirmäära. Näiteks suurkliinikus, millele täna müüakse 60 000 eurose aastamaksuga kindlustustoodet, on siiani olnud patsientidele hüvitatud teenuste summa ca 3000 eurot aastas. Sama suur kui kindlustustoote omavastutus.

Kõrge kindlustusmakse kajastub raviteenuse hindades ehk hambaravi läheb patsientide jaoks veelgi kallimaks. Kui siia juurde panna veel planeeritav käibemaksutõus, mis nagunii raviteenuse hinda tõstab, siis saab see olema eriti traagiline ääremaal asuvate väikekabinettide jaoks, mille patsiendid juba täna ei suuda hambaravi eest tasuda. Kui vastuvõtu eest juba 10-20 eurot rohkem maksta tuleb, siis need inimesed enam ravile ei pääse.

Palume mitte tekitada olukorda, kus raviasutustelt on kohustuslikus korras võimalik küsida mis tahes summasid ilma, et puuduks valikuvõimalus.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku seaduse jõustumine veel edasi lükata ning TOKVS uuesti üle vaadata, mh ka kindlustussummade piirmäärad, mis ei peaks olema kõigile TTO-dele ühetaolised.