Pädevuse taotlemise kord
Terviseameti hambaarstide registris on ära märgitud pädevussertifikaati omavad hambaarstid. Vajutades hambaarsti koodile tuleb nähtavale kuupäev, millal tema pädevus on kinnitatud.
NB! Alates 2019. aastast arvestab EHL erialaste pädevuspunktide hindamisel Eestis toimunud koolituste puhul ainult EHL-i ja TÜ kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskuse poolt väljastatud tunnistusi.
EHL-i tunnistused jõuavad automaatselt liikmeprofiili, ülejäänud tunnistused peab liige ise oma profiili üles laadima.
Ortodontide ning suu-, näo- ja lõualuukirurgide pädevuse sertifikaate väljastavad vastavad erialaseltsid.
Hambaarstide dokumente ootame kaks korda aastas, 1. apriliks ja 1. oktoobriks. Pädevuse kinnitamise otsuse teeb komisjon hiljemalt kuue nädala jooksul dokumentide esitamise tähtajast arvates.
EHL liikme pädevuse taotlemine
- Logige sisse oma profiilile. “Minu profiil” alt leiate “Minu pädevuspunktid”. Valige pädevuse periood ja sisestage koolituse andmed ning lisage skaneeritud fail või foto väljastatud tunnistusest.
- Täienduskursuste tunnistustel/sertifikaatidel peab olema kokku vähemalt 150 tundi, neist minimaalselt 100 erialast, mis on kogutud viimase viie aasta jooksul. Arvesse lähevad sertifikaadid, kus on märgitud kuupäev ja tundide arv. Kui sertifikaadil/tunnistusel on kuupäev, kuid tundide arvu märgitud ei ole, siis arvestatakse kuus koolitustundi päevas. Kui taotlete pädevust aprillis, siis sisestage tunnistused alates aprillist viis aastat tagasi ja kui oktoobris, siis oktoobrist viis aastat tagasi.
- Kui tunnistused on sisestatud, esitage pädevuse taotlemise avaldus ja teid suunatakse taotluse eest tasumisele: 20 € EHL-i liikmetele.
Veebilehel võib pädevustaotlusi esitada aastaringselt, kuid pädevuskomisjon koguneb tavamentluseks kaks korda aastas, kevadel ja sügisel, ülalnimetatud tähtaegadel.
EHL mitteliikme pädevuse taotlemine
- Täitke avadus (avalduse vorm)
- Koguge kokku täiendkursuste tunnistuste koopiad.
- Makske pädevuse taotlemise tasu avalduses näidatud korras ja lisage maksekorraldus avaldusele (tasu mitteliikmele 200 €)
- Saatke kõik dokumendid skaneeritult e-posti aadressile tallinn@ehl.ee.
Digitaalse edastamise võimaluse puudumisel palume saata nõutud dokumendid posti teel: Narva mnt. 5-76, Tallinn 10117.
Pädevuse taotlemise kiirmenetluse korral on tasu 200 € EHL liikmele ja 400 € mitteliikmele.
Kiirmenetluse otsuse tähtaeg on maksimaalselt 10 tööpäeva.
Kiirmenetluse korral võib dokumente saata küll igal ajal, kuid ikkagi kehtib viimase viie aasta jooksul kogutud 150 täienduspunkti reegel.
Tähelepanu lapsehoolduspuhkusel olevad hambaarstid!
Kui olete viibinud lapsehoolduspuhkusel, on võimalik pädevuse kehtivusperioodi pikendada 1,5 aasta võrra.
Selleks tuleb enne pädevusperioodi lõppemist kirjutada vabas vormis avaldus, saata see e-posti aadressile tallinn@ehl.ee ja kindlasti lisada ka koopia lapse sünnitunnistusest.
Kui viibite lapsehoolduspuhkusel rohkem kui 1,5 aastat järjest, on pädevust võimalik siiski pikendada ainult ühe korra ja maksimaalselt 1,5 aasta võrra.
Suukool kutsub hambaarste üles viima läbi suutervise loenguid lasteaedades ja koolis. Tänuks saab hambaarst iga suutervise loengu eest 15 täienduspunkti. Juhime tähelepanu, et pädevuse taotlemiseks vajaminevatest täienduspunktidest on võimalik lastele loenguid andes koguda 50 punkti. Täpsem info Suukooli kodulehel.
ÜLDINE INFORMATSIOON
Hambaarstide pädevuse hindamise süsteem tugineb Sotsiaalministri 15.12.2004 määrusele nr. 128, mille kohaselt tervishoiutöötaja pädevust hindavad erialaühenduste moodustatud pädevuskmisjonid. Sama määruse § 8 lg 2 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja tagama igale tervishoiutöötajale erialase koolituse vähemalt 60 tunni ulatuses kalendriaastas.
Eriarstide pädevuse hindamist korraldavad erialaseltsid. Pädevuse hindamise periood on viis aastat ning pädevuse hindamisel hinnatakse läbitud täiendkoolitust (soovitav maht 150 täiendustundi 5 aasta jooksul), praktilist töökogemust ja töö tulemuslikkust.
Hambaarstide pädevuse hindamise kriteeriumid (soovituslikud):
Pädevuse hindamise periood | 5 aastat |
Pädevuse hindamise kriteerium | Soovitatav standard |
Pädevuse säilimiseks vajalik minimaalne praktilise töö kogemus: töökoormus või töötundide arv 5 aasta jooksul * | Erialaspetsiifiline: vähemalt 440 tundi aastas |
Maksimaalne mittepraktiseerimise (või muul erialal töötamise) aeg, mille jooksul arst ei kaota oma erialast pädevust ** | 5 aastat |
Pädevuse säilitamiseks vajalik minimaalne täienduspunktide arv pädevuse hindamise perioodi (5 aasta) jooksul | 150 |
Täienduspunktide kogumise võimalused I | Täienduspunktide arvestamine |
Täienduskursus (seminarid, praktilised õppused) – 1 akadeemiline tund (45 min) | 1 |
40-tunnine (1-nädalane) täienduskursus | 40 |
Osalemine koolitusel lektorina (1 akadeemiline loengutund täienduskursusel) | 30 |
Stažeerimine töökohal: 40 tundi ehk 1 nädal stažeerimist | 20 |
Täienduspunktide kogumise võimalused II | Tegevusele vastav täienduspunktide arv |
Suuline ettekanne konverentsil | 30 |
Stendiettekanne konverentsil | 20 |
Teaduslik artikkel Eesti erialaajakirjas | 60 |
Teaduslik artikkel rahvusvahelises eelretsenseeritavas ajakirjas | 60 |
Monograafia | 300 |
Doktoriväitekiri | 300 |
Elanikkonnale suunatud haigusi ennetav või muul teemal peetud loeng või artikkel ajakirjanduses | 15 |
Osalemine standardeid/ tegevusjuhiseid/ õigusakte välja töötavates töögruppides | 60 |
Residentide, üliõpilaste praktika juhendamine 1 nädal | 3 |
Osalemine teadusprojektid (kinnitab allkirjaga projektijuht) | 20 |
Märkused:
* Iga eriala peaks ise otsustama, kas ja kuidas on võimalik mõõta ja hinnata praktilise töö kogemust. Selleks võiks olla näiteks operatsioonitoas viibitud tundide arv, teostatud protseduuride või ravitud haigete arv jne. Standard peaks olema vastuvõetav vähemalt 95% arstidest, kes antud erialal töötavad.
** Siin on silmas peetud aega, kui kaua võib arst olla oma põhitööst eemal, ilma et tema pädevus antud erialal töötamiseks kaoks – näiteks töötamine haiglajuhina, õppimine doktorantuuris, töötamine Riigikogus jne.
Arsti pädevuse hindamisel on võrdse tähtsusega nii praktilise töö kogemus ja töö tulemuslikkus kui ka erialane enesetäiendus ning ühte tegevust ei saa teisele vastandada. Seega tuleb pädevuse hindamisel kasutada mõlemat kriteeriumit ning kui pädevuse hindamist taotlev arst ei vasta esitatud standarditele, ei saa pädevuskomisjon ka vastavat otsust teha.
Erialaseltsil jääb õigus muuta pädevuse hindamise kriteeriumeid rangemaks, kui selleks on põhjendatud vajadus (arst ei ole pikka aega praktiseerinud, arsti professionaalses tegevuses on ilmnenud eksimusi jne.).
Komisjonil on õigus kutsuda välja, nõuda lisadokumente tema pädevuse hindamiseks või suunata erialaeksamile ja arvata liige rühmakindlustusest välja. Korduvate arstlike vigade ilmsiks tulemise korral esitatakse taotlus Terviseametile tegevusloa peatamiseks.
Eesti Hambaarstide Liidu juures on loodud pädevuse sertifitseerimiskomisjon koosseisus:
esimees: Regina Kuningas-Ott
liikmed: Mare Saag, Ülo Pintson, Taavo Seedre, Kattri Arge, Toomas Männaste