Ülevaade 3-, 6- ja 12-aastaste laste suutervise uuringust

Ülevaade 3-, 6- ja 12-aastaste laste suutervise uuringust

Jana Olak, lastestomatoloogia dotsent, TÜ hambaarstiteaduse instituut, Rita Nõmmela lastestomatoloogia dotsent, TÜ hambaarstiteaduse instituut, Meryli Lilleberg tervisejuht, Eesti Hambaarstide Liit, Rein Murakas analüütik, Tartu Ülikool

Viimased Eestis toimunud laste hammaste seisukorda kaardistavad uuringud jäävad valdavalt rohkem kui kümne aasta tagusesse aega. Sellest lähtuvalt tekkis vajadus koostada ajakohane ülevaade laste hammaste tervisest, mis võimaldaks planeerida edaspidist ravivajadust ning mille kaudu saaks tulevikus hinnata ka projekti “Laste hammaste tervis” tegevuste edukust.

Uurimisrühm tänab koostöö eest uuringus osalenud lapsi, nende vanemaid ja uuringusse kaasatud lasteasutusi. Täname hambaraviasutusi, kes lubasid uuringuks kasutada oma hambaravikabinette: Unimed Ühendatud Kliinikud Tallinn, Unimed Ühendatud Kliinikud Pärnu, Unimed Ühendatud Kliinikud Lihula, Margarita Puusta Hambaravi OÜ, Virudent Hambaravi, SA Ida-Viru Keskhaigla Hambakliinik, Piiri Hambaravi OÜ, PMA Võru Kliinik, Mall Normann Hambaravi, Kuressaare Hambapolikliinik SA, Mäe Hambaravi OÜ, Otepää Tervisekeskus SA, Heli Mikk Hambaravi, Enedent OÜ, Uku Hambaravi OÜ ja Magdaleena Hambaravi OÜ. Eriline tänu Suukoolile meenete eest ja XylimanBaltic OÜ esindajale Hedy Lehtmetsale, kes kinkis kõigile uuringus osalejatele hambasõbralikud Frenzy ksülitoolipastillid.

Eesti Hambaarstide Liidu ja Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituudi kavandatud uuringut nõustus finantseerima Eesti Haigekassa. Uuringu eesmärkideks said kaariese leviku hindamine laste seas, hammastel esineva katu hulga määramine, hambumusanomaaliate esinemissageduse uurimine ja kaariese arengut soodustava käitumise fikseerimine. Uuringu metoodika koostasid ja uurimisrühma tegevust juhtisid dr Jana Olak ja dr Rita Nõmmela Tartu Ülikoolist, uuringu koordinaator oli Eesti Hambaarstide Liidu tervisejuht Meryli Lilleberg. Uuringu teostamisse olid kaasatud veel dr Pille Luik, dr Valentina Kulak, dr EvaLiisa Ruut, dr Piret Jänes, dr Mirja Kunstmann, dr Reena Reinväli, dr Heli Mikk ning abilised Esther Grünhtal, Ruth Vaher, Janne Tambu ja Sigrid Lassik. Uuringuandmete analüüsi teostas Rein Murakas.

Uuritavateks vanuserühmadeks olid 3-, 6- ja 12-aastased lapsed. Nende vanuserühmade näol on tegemist Ülemaailmse Terviseorganisatsiooni (WHO) standardvanusegruppidega, mis tagab võimaluse võrrelda uuringu tulemusi teiste riikidega.

Uuritavad leiti juhuslikkuse alusel Eesti maakondadest valitud lasteasutustest. Teostamiseks küsiti nõusolekut nii lasteasutuste personalilt kui ka lastevanematelt. Laste läbivaatus toimus hambaravikabinettides. Suuõõne uurimisel ning hambakaariese ja arenguhäirete diagnoosimisel kasutatati abivahendina suupeeglit ja sondi. Hambakaariest vaadeldi õhujoa abil kuivatatud hammastel. Kaariese olemasolu hinnati rahvusvaheliselt kasutatava ICDAS (International Caries Determine and Assesment System) indeksi alusel, mis võimaldab välja tuua esmased muutused hammastel, mille ravivajadus jääb tulevikku. Kaariese esinemissagedus esitati ka dmft (piimahambad) ja DMFT (jäävhambad) indeksite kaudu, mille moodustamiseks liideti suus olevate karioossete, eemaldatud ja täidistega hammaste arvud.

3-ja 6-aastaste laste hammastel katu hulga hindamiseks kasutati Visible Dental Biofilm’i indeksit, mille juures katu hulka määratakse nelja raskusastme järgi. 12-aastaste hügieeniindeks määrati Greeni ja Vermillioni järgi (Simplified Oral Hygiene Index), mille arvutamisel hinnatakse hambakatu hulka kuue erinevatel hammastel teostatud mõõtmise keskmise alusel.

Hambumust uuriti igas vanuserühmas kolmes tasapinnas. Nii piima- kui jäävhammaste vahekord kaniinide ja molaaride piirkonnas määrati paremal ja vasakul pool eraldi. Eeshammaste piirkonnas mõõdeti sagitaalse lahi suurus, kattumissügavuse ulatus, samuti diasteemi ja treemade olemasolu.

Keelekida pikkuse 3-aastastel määrasime visuaalselt, võrreldes iga lapse keelekida ankeedil olnud piltidega. Pilt üks oli normaalse pikkusega keelekida ja pilt viis oli väga lühike keelekida.

Vanematel lastel mõõtsime millimeetrites suu maksimaalse avamise, suu avamise ulatuse, kui keele tipp oli tõstetud ülemiste intsisiivide taha ja keele vabaosa pikkuse.

Rahvusvahelise ortodontilise ravivajaduse indeksi (IOTN) nii dentaalse kui ka esteetilise komponendi väärtused määrasime 12-aastastel lastel.

Kaarieseriski soodustava käitumise olemasolu uuriti küsimustiku abil, mida 3- ja 6-aastaste laste osas täitsid nende vanemad. 12-aastased lapsed täitsid küsimustiku ise. Küsimustiku põhjal saadi infot hammaste puhastamise ja toitumisharjumuste kohta.

Uuringu käigus õnnestus ajavahemikus 2018. aasta maist novembrini koguda andmed 1313 lapse kohta. Uuritud laste sooline ja vanuseline jaotus on esitatud joonisel 1.

Uuritute seas olid kõigis vanuseastmetes esindatud kõik Eesti maakonnad (vt joonis 2). Lähtuvalt uuringus osalemise nõusoleku saamise vajadusest võib oletada, et osalemisaltimad olid pigem laste suuhügieenile suuremat tähelepanu pööravad vanemad ja sellest lähtuvalt võivad saadud tulemused tegeliku olukorraga võrreldes pigem positiivsemad olla.

Uuringu tulemuste ülevaadet alustame kaariese esinemisega seotust. 3-aastaste laste seas oli tervete hammastega lapsi 71%, seega vajas kaarieseravi 29% lastest. Karioossete hammastega lastest ligikaudu kolmandikul vajas ravi üks hammas.

Maksimaalne ravi vajavate hammaste arv oli 15, kusjuures tuleb arvestada, et selles vanuses on suus kakskümmend hammast. Esmased muutused hambaemailis, mis koheselt ravi ei vaja, aga viitavad edasisele kaariese arengule, märgiti ära 49% 3-aastaste laste juures (vt joonis 3).

8 protsendile 3-aastastest lastest oli hammastele paigaldatud vähemalt üks täidis, suurimaks koguseks oli 7 hambatäidise paigaldamine ühe lapse korral. Ühel protsendil lastest oli eemaldatud vähemalt üks hammas.

6-aastaste laste hulgas oli piimahammaste osas tervete hammastega lapsi 28%. 58% lastest esinesid piimahammastes kohest ravi vajavad kaviteedid. Esmaseid muutusi, mis viitavad võimalikule kaariese arengule, esines 66% uuritavatel. 52%-le lastest oli hambaravi käigus paigaldatud piimahammastele vähemalt üks täidis, silanti oli kasutatud ainult ühe lapse korral. 24 lapsel (5%) oli eemaldatud vähemalt üks hammas. Ühel lapsel oli eemaldatud 12 hammast.

Selles vanuses olemas olev jäävhammaskond oli terve 96% lastest. 24%

lastest esinesid jäävhammaste emailil muutused, millest suur osa võib vajada tulevikus ravi. Ravimata kaariest jäävhammaskonnas esines 10 lapsel (3%).

12-aastastest oli tervete hammastega lapsi 32% (sh tervete jäävhammastega 39%). Hinnates eraldi esimeste jäävhammaste olukorda, leiti, et täidiseid esimestes molaarides oli kasutatud 47% lastest, kaariesega kahjustatud esimesi molaare esines 20% lastest. Ainult 4% uuritavatest ehk 15 lapsel olid hammastel silandid.

Uuringu käigus toodi välja ka dmft/ DMFT-indeksi väärtused (vt joonis 4).

3-aastastel lastel oli dmft-indeksi väärtuseks 1,1. 2001.–2002. aastast pärit 2–4-aastaste laste andmetega (1) võrreldes (1,6) on väärtus langenud.

6-aastaste laste osas oli 2018. aasta uuringus dmft/DMFT-indeksi (jäävja piimahambad kokku) väärtuseks 4,1. On olemas 5–6-aastaste Tartu lasteaialaste hammaste ülevaatuse andmed 2006. aastast (2), mille käigus saadi suhteliselt sarnane tulemus (4,0), sama allika andmete alusel oli indeksi väärtus Tartu 7-aastastel esimese klassi õpilastel mõnevõrra kõrgem (5,0).

12-aastaste laste keskmine dmft/ DMFT-indeksi (nii jääv- kui ka piimahambad) väärtus oli 2018. aasta uuringus 2,5, sh DMFT-indeks ainult jäävhammaste osas 2,0. Varasemate perioodide kohta käivad andmeallikad esitavad pigem sellest kõrgemaid näitaja väärtusi. (3)

Rääkides katu hulgast hammastel, siis lähtuvalt asjaolust, et laste läbivaatus toimus hommikust pärastlõunani ja päeva jooksul moodustub hammastele mingi kogus kattu, otsustati samasse gruppi ühendada puhaste ja kerge katuga kaetud hammastega lapsed. Puhaste ja peaaegu puhaste hammastega oli 57% 3-aastatest lastest, rohkelt esines kattu 43%-l. 6-aastaste laste hulgas olid protsendid vastupidised: puhaste ja peaaegu puhaste hammastega lapsi oli 43%, nähtavat kattu hammmaste pinnal leidus 57% lastel.

12-aastaste laste korral oli hambakatu taseme hindamisel kasutusel Simplified Oral Hygiene Index. Võttes 12-aastaste laste osas osas aluseks kuuel hambal hinnatud katu hulga keskmise, selgus, et suhteliselt puhaste hammastega (keskmine <1) lapsi oli 39%. Rohke katuga hammastega lapsi (hambakatu indeksi väärtus 2 või suurem) oli 9%.

Järgnevalt käsitleme hambumusega seotut. Kuna normaalne hambumus on kokkulepe, siis antud töös lugesime hambumuse normaalseks järgmiselt.

Normaalne hambumus 3-aastastel lastel esineb juhul, kui sagitaaltasapinnas nii parem- kui vasakpoolse teise ülemise piimamolaari mesiobukaalne köber on alumise piimamolaari põikifisuuris ja ülemise piimakaniini tipp on alumise piimakaniini ja esimese piimamolaari vahel. Ülemised intsisiivid on eespool alumisi ja sagitaalne lahi on 0–2 mm. Vertikaaltasapinnas loeti normaalseks kattumissügavuseks eeshammaste piirkonnas 1–3 mm. Transversaaltasapinnas on normaalne see, kui ülemine hambakaar on külgmiste hammaste bukaalsete köprude võrra laiem alumisest.

Normaalse hambumusega 6-aastastel lastel on sagitaaltasapinnas nii parem- kui vasakpoolse esimese ülemise jäävmolaari mesiobukaalne köber alumise jäävmolaari põikifisuuris ja ülemise piimakaniin tipp on alumise kaniini ja esimese piimamolaari vahel. Ülemised intsisiivid on eespool alumisi ja sagitaalne lahi on 0–3 mm. Vertikaaltasapinnas loeti normaalseks kattumissügavus eeshammaste piirkonnas 1–3 mm. Transversaaltasapinnas on normaalne see, kui ülemine hambakaar on külgmiste hammaste bukaalsete köprude võrra laiem alumisest.

Normaalne hambumus 12-aastastel lastel tähendab, et sagitaaltasapinnas on nii parem- kui vasakpoolse esimese ülemise jäävmolaari mesiobukaalne köber alumise jäävmolaari põikifisuuris ja ülemise kaniini tipp on alumise kaniini ja premolaari vahel. Ülemised intsisiivid on eespool alumisi ja sagitaalne lahi on 1–3 mm. Vertikaaltasapinnas loeti normaalseks kattumissügavus eeshammaste piirkonnas 1–3 mm. Transversaaltasapinnas on normaalne see, kui ülemine hambakaar on külgmiste hammaste bukaalsete köprude võrra laiem alumisest.

Ülevaate normaalse hambumusega laste osakaalust eri vanuserühmades annab joonis 6.

Vaatleme nüüd hambumuse eripärasid molaaride ja kaniinide tasandil. Visuaalne ülevaade molaaride ja kaniinide vahekorrast sagitaalses tasapinnas on esitatud joonisel 7.

3-aastastel on piimakaniinide vahekord 2. ja 3. klassi järgi hambumusanomaalia esinemise tunnus. Samas piimamolaaride vahekord 3. klassi järgi ei pruugi olla anomaalia, vaid hea märk alalõua kasvust ettepoole.

6-aastastel lastel võib olla suus juba jäävmolaar, kuid selle puudumine ei ole kõravalekalle normist, vaid normi variatsioon ja seepärast on joonisel nii piimamolaaride kui ka jäävmolaaride riba.

12-aastaste laste osas on rakendatav ortodontilise ravivajaduse indeks (IOTN), mille abil määratakse anomaalia raskusastet. Nagu jooniselt 8 näha, on väga tugeva ravivajadusega 12-aastaseid lapsi 3% ja tugeva ravivajadusega 12%. Ortodontilist ravi ei vaja 37% uuritutest.

Kaarieseriskiga seotud käitumise ülevaadet alustame hambaarsti külastamisest.

Kolmandaks eluaastaks oli hambaarsti juure viidud 57% lastest, neist 16% on seal käinud kaks korda ja 39% üks kord aastas. 6-aastastest lastest käivad vanemate sõnul 32% hambaarsti juures kaks korda aastas, vähemalt üks kord aastas käib seal 48% lastest. 12-aastastest lastest käib nende endi sõnul hambaarsti juures 2 korda aastas 40%, üks kord aastas 36%, ülejäänud kas harvemini, juhuslikult või ei mäleta, millal viimati hambaarsti juures käisid (vt joonis 9).

Järgnevalt räägime hambapesust. 3-aastastest lastest toimub hambapesu kaks korda päevas 58%-l, 31% peseb hambaid kas ainult hommikul või ainult õhtul, ülejäänud harvemini või juhuslikult. 6-aastastest lastest peseb hambaid kaks korda päevas 69%, juhuslikult 7%, ülejäänud pesevad hambaid üks kord päevas. 12-aastastest uuritavatest peseb hambaid kaks korda päevas 70% ja vähemalt üks kord päevas 23%, ülejäänud juhuslikult.

Magusat söövad lastevanemate vastustest lähtuvalt 3-aastastest lastest keskmiselt rohkem kui korra päevas 35% ja ja 6-aastastest 28%. 12-aastaste seas on nende endi hinnangu järgi magusasööjaid tihedamalt kui kord päevas 34%.

Joogina on toidukordade vahel 3-aastaste laste osas eelistatud vesi (50%), järgnevad vesi ja piim (19%), vesi ja mahl/morss/karastusjook (9%) ning vesi, mahl/morss/karastusjook ja piim (samuti 9%).

6-aastaste hulgas joovad toidukordade vahel valdavalt vett 53%, vett ja piima 14% ning vett ja mahla, morssi või karastusjooki 9%. 12-aastaste hulgas on nende vastustest lähtuvalt toidukordade vahel ainult vee joojaid 44%, järgnevad piim ja mahl/karastusjoogid (vastavalt 17 ja 15%).

Toidukordade (söömine, näksimine, maiustamine) vahe tavaliseks pikkuseks on 3 tundi või rohkem 3-aastaste laste puhul 39%-l, 6-aastastel 46%-l ja 12-aastastel 54%-l.

Eelnevalt välja toodud hinnangute juures tuleb arvesse võtta, et need võivad olla teataval määral n-ö “õige käitumise” suunas kallutatud. Samas, kui me kasutame käitumise üldistamiseks 4-komponendilist tervisliku käitumise indeksit (hambapesu 2 × päevas, joogiks põhiliselt vesi, toidukordade vahe 3 h või rohkem, magus 1 × päevas või vähem) väärtustega 0–4 (iga komponendi olemasolu annab ühe punkti), siis selgub, et maksimaalset resultaati esineb suhteliselt vähe (3-aastastel 8%, 6-aastastel 14% ja 12-aastastel 13% laste korral). (Vt joonis 10)

Saadud andmestik võimaldab välja tuua ka mitmesuguseid seoseid hammaste seisukorra, hambumuse tüüpide ja hammaste tervishoiuga seotud käitumise vahel. Vastavad analüüsid on hetkel valdavalt alles koostamisel, kuid juba praegu võib välja tuua kaariese ja hambakatu madalama taseme nende laste juures, kes pesevad hambaid kaks korda päevas ja kelle toitumistavad toetavad hammaste tervist.

Rahvusvahelistest uuringutest on teada, et hambakaariese avaldumine väikelastel mõjutab ka jäävhammaste tervist. Selline seos selgus ka käesolevas uuringus 6-aastaste hammaste hindamisel. Seega on lapsevanemate tähelepanu ja hoolivus laste hambakaariese ära hoidmise juures juba varajasest east alates väga oluline.

Viited

1. Olak, J., Mandar, R., Karjalainen, S., Soderling, E., Saag, M. Dental health and oral mutans streptococci in 2-4-year-old Estonian children. International Journal of Paediatric Dentristy. 2007; 17: 92–97.

2. Kuusik, G., Sibul, E., Russak, S., Nõmmela, R.

Ülevaade Tartu linna laste hambaravi korraldusest ja hambahaiguste levimusest 5–7 aastastel lastel. Eesti Arst 2008; 87 (5): 342–346.

3. https://www.mah.se/CAPP/Country-Oral-HealthProfiles/EURO/Estonia/Oral-Diseases/DentalCaries/