Biometricu implantaadisüsteemi loomise lugu ja ravijuhtum

Oma 20-aastase tööpraktika jooksul olen kasutanud erinevaid implantaadisüsteeme ning selle käigus nii mõndagi selgeks saanud. Kõigi kasutatud süsteemide puhul on ilmnenud teatavad eelised ja samas ka puudused. Ühel hetkel hakkasin täpsemalt uurima ja mõtlema, kas oleks võimalik luua mingi lahendus, mis ühendaks kõik olulised nüansid ning minimeeriks võimalikud riskid. Soovisin, et süsteem ei lähtuks vaid kirurgi töömugavusest, vaid oleks disainitud ka proteetika võimalustest lähtuvalt ning haakuks kaasaegsete CAD/CAM-süsteemidega. Selgus, et see ülesanne ei ole üldse kerge ning füüsika seab igale plaanile oma piirid. Sellest hoolimata tekkis hasart ja huvi midagi selles valdkonnas siiski korda saata. Sündis kontseptsioon, kus on püütud hoolikalt läbi mõelda iga nüanss nii kasutusmugavuse kui ka pikaajalise stabiilsuse seisukohast. Sellise toote turuletoomine ei olnud kerge ülesanne, kuna tootmine on hoolikalt reguleeritud valdkond. Esimesed joonised ja mudelid tuli ümber teha, sest arvutisimulatsioonid tõid välja mitmed nõrgad kohad disainis. Tänaseks oleme koos inseneridega jõudnud turvalise lahenduseni, mis võiks neid nüansse endas maksimaalselt ühendada. Et aga tõendada, et lahendus tõepoolest ka praktikas hästi toimib, vajasime koostööpartnereid – kogenud spetsialiste, kes annaks oma hinnangu ning oleks valmis uue tootega praktiseerima. Siinkohal tahan tänada dr Marek Vinki, kes Eesti Hambaarstide Liidu presidendina oli valmis uut toodet esimeste arstide hulgas proovima, samuti dr Veiko Vengerfeldti, dr Dmitri Ruzanovit, dr Rainer Rannulat, dr Kertu Ollemaad, dr Veera Laidveed, dr Chris Naela, dr Kristi Tähepõldu ning kogu Merimetsa Hambakliiniku meeskonda ning teisi toetajaid. Teie abita ei oleks see ettevõtmine edukas olnud. Tahan soovida kõigile kolleegide kirge ja pühendumust oma töös ning ka uuenduslikku mõtlemist!

Logi sisse artikli täispikkuses lugemiseks. Logi sisse