Häälekabinet Ida-Tallinna Keskhaiglas

Häälekabinet Ida-Tallinna Keskhaiglas loodi 2008. aasta lõpus häälehäirete diagnostikaks. Diagnostika toimub fleksiibelse videolarüngostroboskoobiga, millega saab kõristruktuure täpsemini uurida, selgitamaks häälehäirete põhjusi. Videolarüngoskoopilisele (VLG) uuringule pöördutakse perearsti või eriarsti (sagedamini KNK-arsti, neuroloogi, pulmonoloogi, gastroenteroloogi) suunamisel. Põhikaebuseks on hääleprobleemid, mida pole ambulatoorsel vastuvõtul indirektse larüngoskoopiaga (joonis 1) diagnoosida õnnestunud. Viimast on keerulisem teostada elava kõrirefleksi või anatoomiliste iseärasuste tõttu, samuti imikutel ja väikelastel, neuroloogilistel ja mittekoostöövalmis patsientidel. VLG sobib kõri struktuuride, füsioloogia ning funktsiooni adekvaatseks hindamiseks imikust eakani. Selle meetodi abil saab arst koos logopeediga ülevaate patsiendi neelu ja kõri, sh häälepaelte seisukorrast. VLG-uuringul kasutatava painduva larüngoskoobi eeliseks on võimalus uurida kõripiirkonda mitte ainult anatoomilisest küljest, vaid ka dünaamiliselt kõne- ja laulmisfunktsiooni kaudu. VLG tehakse nina/suu kaudu istuvas asendis (joonis 2) ning see on valutu, tuimestuseta protseduur, mis eeldab patsiendipoolset koostööd. Uuringu kestus on 10–15 minutit, mis aga pikeneb juhul kui tehakse biopsia või raviprotseduure. Larüngoskoopial salvestatakse pildid ja video, mis võimaldavad korduval kontrollil tulemusi võrrelda. VLG-uuringul hinnatavad struktuurid on nina, ninaneel, pehme suulagi, kuulmetõri, suuneel, alaneel, kõik kõristruktuurid. Vajadusel on võimalik kasutada stroboskoopiat, millega saab täpsema diagnoosimise vajaduse korral jälgida häälepaelu katva limaskesta lainetuse karakteristikuid.

Tagasi artiklite nimekirja
Autor: Kristel Kalling KNK-arst/vanemarst, Ida-Tallinna Keskhaigla;  Eesti Kõrva-Nina- Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi president
Kaasautor: Kristi Arefjeva KNK-arst, Ida-Tallinna Keskhaigla