4. mai 2018 pealelõunaseminari kokkuvõte

4. mail toimus Eesti Hambaarstide Liidu korraldatud pealelõunaseminar, kus räägiti hambaravipoliitikast laiemalt ja kuulati naaberriikide näiteid hambaravi rahastamise korraldusest. Kohal oli Ka Eesti Haigekassa juht Rain Laane, kes tutvustas Haigekassa seisukohti ja vastas küsimustele. Allpool leiate seminaril räägitust lühikokkuvõtte.

Tervishoiu reformimise kogemusest Soomes andis ülevaate Soome Hambaarstide Liidu tegevjuht Matti Pöyry. Hetkel toetab riik patsientide hambaravi erakliinikutes keskmiselt 15% ja tervisekeskustes 65% ulatuses. Riigikliinikute hinnad on fikseeritud, kuid erakliinikute teenusest hüvitab KELA oma hüvitise ulatuses – ülejäänu tasub patsient omaosalusena.

Soomes käivitunud tervishoiureformis nähakse ette hambaravis nii pearaha sisseviimine kui ka piirhindade rakendamine. Planeeritakse sisse seada 10% tulemustasu, mis põhineks teenuse kvaliteedi indikaatoritel, mille detailid pole veel selged. Tervishoiu reformimise tegelik ajend pole hambaravi, vaid muudatusi vajab üldarstiabi, mille tõttu on praktikas hambaarstide probleemid ja soovid tahaplaanile jäänud.

Euroopa kogemust piirhindadega töötamisest tutvustas Wolfgang Doneus Austriast. Suures plaanis jagatakse ravikindlustussüsteemid kolmeks: Bismarcki liikmemaksupõhine mudel (nt Saksamaa), Beveridge’i maksupõhine mudel (nt UK) ning Semaško tsentraliseeritud mudel (nt Ungari). Kuid ükski rahastussüsteemi ei ole nö puhas, vaid omab mõjutusi mitmest mudelist. Wolfgang andis võrdleva ülevaate Euroopa riikides kasutusel olevatest hambaravi piirhindadest. Ettekanne põhines seitsmes riigis läbiviidud uuringule, mille saksakeelne versioon on saadaval:  https://www.idz.institute/fileadmin/Content/Publikationen-PDF/Bd_34-EURO-Z_II.pdf

Sellest, mida oleks Eestil õppida Briti hambaravi rahastamise süsteemist, rääkis Inglismaal pikalt praktiseerinud hambaarst Gaili Kauba. Sealseks suurimamks probleemiks on robustsel tükitöö arvestusel põhinev rahastusmudel, mis sunnib hambaarste piisava sissetuleku saamiseks ülimalt kiirustades töötama. Briti süsteemi Gaili kellelgi eeskujuks võtta ei soovita.

Piret Väli märkis kommentaariks, et Euroopa rahastussüsteemidest tundub kõige paremini toimivat Rootsi mudel, aga kindlasti tuleks vältida Ühendkuningriigi ja Hollandi süsteeme, millega pole rahul ei patsiendid ega hambaarstid.

Täiskasvanute hambaravi hüvitise kehtestamisega kaasnevatest juriidilistest probleemidest rääkis RASK advokaadibüroo vandeadvokaat Timo Kullerkupp. Piirhindade kehtestamine on tekitanud kaks hinnakirja, millega kaasneb ebaselgus “õige” omaosaluse suuruse osas, kui allesoleva hüvitise suurus ei ulatu 50%ni teenuse hinnast. Advokaadi hinnagul ei ole hetkel siiski kliinikul enda õiguste kaitseks kohtusse pöördumiseks piisavat alust.

Tervisepoliitika kujundamisest lähenevate valimiste valguses rääkis META Advisory partner Andreas Kaju. Ta tutvustas lühidalt poliitika kujundamise protsessi ja andis mõista, et hambaarstidepoolne lobitegevus ei saa lõppeda valimistega. Minevikust on piisavalt näiteid, kus koalitsioonilepingusse ja ka ministeeriumite tegevuskavadesse on küll jõudnud mitmed valijaile lubatud punktid, mille reaalse elluviimiseni piisava avaliku surve puudumise tõttu siiski ei jõutud. Kaju nentis, et hambaarstide lähtepositsioon pole sugugi halb, sest hammaste tervise teema on ühes või teises vormis figureerinud enamike erakondade programmides ka varasemalt.

Erameditsiini võimalikkusest sundkollektiviseerimise ajastul rääkis Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu juhatuse esimees Ivo Saarma, kelle eesmärk on tervishoius õiglase konkurentsiolukorra kehtestamine. Eelkõige on selleks on vaja tagada patsiendi vaba liikumine. Nii nagu Haigekassa hüvitab praegu Eestis kindlustatule näiteks Lätis tehtud operatsiooni, võiks selle hüvitatada ka Eesti erakliinikus, kus teenuse kättesaamiseks ravijärjekorda pole. Peamine põhjus, miks patsiendi vaba liikumist pole rakendatud, on Haigekassa raviraha puudus. Saarma sõnul võimaldaks vaba liikumisega kaasnev ravijärjekorra kadumine inimestel varem tööle asuda ja nii maksudega riigikassat täita. Haigekassale tähendaks see töövõimetushüvitise väljamaksmise asemel hoopis sotsiaalmaksu riikliku ravikindlustuse osa laekumist.

Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane lubas, et valmistele eelneva 10 kuu jooksul Haigekassa poliitikas laiemaid muutusi ei toimu, aga teretulnud oleksid hambaarstide ettepanekud hambaraviteenuste loetelu korrastamiseks. Ka proteesihüvitise arvel sooviks Haigekassa juht näha hoopis hambaarstitöö ja labori hinda. Jooksval aastal on Haigekassa hambaravi hüvitisteks ettenähtud eelarve olnud igakuiselt miinuses – põhjuseks pensionäride poolt tarbitud hüvitis, mille kasutuse mahtu alahinnati.

Paneelarutelul täiskasvanute hambaravi- ja proteesihüvitise tulevikust osalesid Rain Laane, Ivo Saarma ja Marek Vink. Arutelul peeti igati mõistlikuks ettepanekut tuua hambaraviteenus mingis ulatuses erisoodustusmaksu alt välja. Täiskasvanute hambaravihüvitisega kaasnenud probleeme saaks lahendada hüvitatavate teenuste nimekirja lühendades, kus haigekassa tasuks peamiselt ennetava ravi ja potentsiaalselt üldtervisele ohtu kujutavate teenuste eest ehk sama eelarve mahu juures tegeldaks eelkõige põhjusliku raviga. Sellisel juhul oleks leping kliinikutele jätkusuutlikum ehk Haigekassa lepinguga liitujaid rohkem ning esmavajalik hambaraviteenus abivajajatele kokkuvõttes kättesaadavam. Üksmeelele jõuti selles, et Haigekassa peab suurendama ennetustegevuste rahastamist. Rain Laane lubas tulevase tervisekassa juhina ka välja arvutada, milline oleks iga ennetavasse ravisse investeeritud euro otsene ja kaudne tulu aastakümnete perspektiivis.