Teemad

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hambatehnika õppetooli õppejõud Marit Paljak on hambatehnikute õpetamisega seotud juba üle 15 aasta. Tal on olnud suurepärane võimalus olla hambatehnika eriala arendaja ja hoidja. Selleks et tänada ja tunnustada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hambatehnika õppetooli pikaajalist õppejõudu Marit Paljakut, palusime tal kirja panna oma hambatehnikuks ja õppejõuks saamise loo. Usun siiralt, et minu tänusõnadega liituvad

Häälekabinet Ida-Tallinna Keskhaiglas loodi 2008. aasta lõpus häälehäirete diagnostikaks. Diagnostika toimub fleksiibelse videolarüngostroboskoobiga, millega saab kõristruktuure täpsemini uurida, selgitamaks häälehäirete põhjusi. Videolarüngoskoopilisele (VLG) uuringule pöördutakse perearsti või eriarsti (sagedamini KNK-arsti, neuroloogi, pulmonoloogi, gastroenteroloogi) suunamisel. Põhikaebuseks on hääleprobleemid, mida pole ambulatoorsel vastuvõtul indirektse larüngoskoopiaga (joonis 1) diagnoosida õnnestunud. Viimast on keerulisem teostada elava kõrirefleksi või anatoomiliste

Hambaarst Farid Garajev on läbi elu olnud mõlemat: nii maailmarändur kui ka kodulemb, ühelt poolt ambitsioone täis, teisalt stabiilsust otsiv. Elu tõi ta esmalt Tatarimaa pealinnast Kaasanist Eestisse Tapale, viis seejärel Atlandi ookeani kaldale Angolasse ning tõi siis uuesti koju tagasi. „Kodu on seal, kus on minu maja ja lapsed,“ tõdeb ta ise. Seetõttu räägimegi

Skeleti-lihassüsteemi (luu- ja lihaskonna) vaevused, mis moodustavad kutsehaigustest ligi 45%, on Euroopa Liidus kõige levinum tööga seotud terviseprobleem. On näidatud, et mingil eluhetkel kannatab nende all kuni 90% inimestest. 2009. aastal oli Eestis pikaajaliste skeleti-lihassüsteemi vaevuste tõttu töövõime piiratud 59%-l 15–64-aastastest töötajatest. Ülekoormusest tingitud skeleti-lihassüsteemi vaevused ohustavad hambaarste ja hambaraviga seotud suuhügieniste ning assistente kui täppistöö tegijaid.

Jälgimisperiood kolm aastat Tänapäeval saavad täiskeraamilised restauratsioonid üha populaarsemaks. Kõige tavapärasemad nendest on liitiumdisilikaat ja tsirkooniumoksiid. Mõlemat materjali on võimalik kasutada kulunud hammaskonna rehabilitatsioonis ja mõlemal on oma eelised. Liitiumdisilikaat annab vaieldamatult kõrgesteetilise tulemuse, kuid nõuab teatud eeltingimusi. Minu kogemuse järgi annab see materjal suurepärase pikaajalise tulemuse, olles kasutatav suure emailikogusega hammastel ja piisava oklusaalse

Esteetiline hambaravi on jätkuvalt väga oluline ja sageli kasutatud raviviis, mille eesmärk on hammaste funktsiooni ning loomuliku välimuse taastamine. Näidustused esteetiliseks restauratsiooniks on hammaste ebakorrapärane kuju, hambakrooni murd (nt trauma tagajärjel), hamba kõvakudede defektid, treemid, diasteem, hamba ulatuslik kaarioosne kahjustus. Esteetilise restauratsiooniga on võimalik taastada või muuta hamba kuju ning värvi nii, et taastatud hammas/hambad

Selleks et hambaarstide ja apteekrite koostöö toimiks sujuvalt ja kiirelt, tasub aeg-ajalt meeldetuletuseks üle korrata nii toimivad protsessid kui ka olulised uuendused. Hambaarstil on õigus välja kirjutada ainult teatud ravimeid ja apteeker peab seda ravimite väljastamisel ka jälgima. Need on ravimid hammaste, igemete ja suulimaskesta lokaalseks raviks; antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks (ATC kood J01); mittesteroidsed

2012. aastal loodi Medicine Estonia, millega soovitakse suurendada Eesti meditsiiniteenuste eksporti – klastri eesmärk on muuta soovitud raviteenused välispatsiendi jaoks lihtsalt ja kiirelt tarbitavaks, ning juhatuse hinnangul selleks potentsiaali on. Medicine Estonia on kogum ühesugustest või omavahel seotud meditsiiniteenuseid pakkuvatest asutustest, mille eesmärk on võimaldada klastri liikmetel teenida tervishoiuteenuste ekspordilt tulu. “Iga täiendav euro teenuste

Terviseameti andmetel on hambaravispetsialistide emigratsioon võrreldes möödunud aastatega pidurdunud – kui 2014. aastal lahkus Eestist 26 hambaarsti, siis 2015. ja 2016. aastal oli see arv vaid 7. Terviseameti tervishoiutöötajate ja tegevuslubade registrite osakonna juhataja Evi Lindmäe rääkis, et kõige rohkem lahkub kodumaalt võrreldes teiste tervishoiuspetsialistidega siiski just hambaarste. “Enamasti lähevad nad Soome ja Suurbritanniasse,” ütles

Tarkusehambad on kolmandad molaarid – asuvad kõige kaugemal hambakaares ja lõikuvad tavaliselt viimasena … kui nad üldse lõikuvad! Kas tarkusehambad peab eemaldama? Millal ja miks? Tarkusehammaste normaalseks lõikumiseks peab lõualuu tagumine osa – margo posterior ja ramus mandibulae piisavalt ja oluliselt kasvama, mahutamaks tarkusehambaid. Kui kasv selles lõualuu regioonis on ebapiisav, jäävad tarkusehambad peetunuks. Joonis 1.

Hambaarstid on oma praktikas palju kokku puutunud kuiva suu sündroomiga, kuid paljude kesknärvisüsteemi haiguste korral on kaebuseks hoopis liigne süljeeritus. Sialorröa on sagedane kaebus patsientidel, kes põevad selliseid neuroloogilisi haigusi nagu laste tserebraalparalüüs (Erasmus et al. 2010), amüotroofne lateraalskleroos (Møller et al. 2011) ja Parkinsoni tõbi (PT) (Friedman et al. 2001), mille puhul hüpersalivatsiooni võib

13.-19.novembril 2017. aastal oli Euroopa Endodontide Seltsi (European Society of Endodontology, ESE) korraldatud üleeuroopaline antibiootikumide teadlikkuse tõstmise kampaania (ESE Antibiotic Awarness Campaign), mille käigus juhiti arstide tähelepanu lokaalsete ja süsteemsete antibiootikumide kasutamise korrektsetele näidustustele, et vältida ravimgrupi väärkasutust. Värske liikmena ESE ridades on Eesti Endodontia Seltsi kohus tõsta teadlikkust ka Eesti arstkonna seas. Antud temaatika