Teemad

Juba üle 10 aasta on Eestis tegutsenud sakslasest hambatehnik Dirk Ahlmann, kes annab siinsetele kolleegidele edasi oma pikaaegseid kogemusi hambaravis ja -äris – seda nii Ortodontiakeskuses kui ka Dental Designi tegevjuhina. Mis toob Teid Eestisse? Minu suhe Eestiga sai alguse 2003. aastal, kui minuga võtsid ühendust inimesed Dental Designist ja Ortodontiakeskusest. Nad püüdsid parajasti leida

Hambaarstid hakkasid Eestis ühendustesse kogunema sajandi eest. Seltse ja ühinguid on aja jooksul moodustatud mitmeid, ent eesmärgid on läbivalt samad olnud: erialase täiendusõppe koordineerimine, stomatoloogilise strateegia väljakujundamine ja ühiste murede lahendamine. Tegevusi on ühendustele ajas üha juurde tulnud, vastutusalad on aina kasvanud. Ühenduste tegevuse saab jaotada nelja perioodi – selles artiklis meenutame, millised olid neist

Statistika kohaselt kasvab aasta-aastalt Eestis selliste hambaraviasutuste arv, mis pakuvad proteesimise ja kirurgia teenust. Ehk ravilahendusi, mis on keerukamad ja ka kulukamad. Samas püsib jätkuvalt suur nende patsientide arv, kes hambaarsti külastuse majanduslikke põhjendusi tuues edasi lükkavad. Ehk oleks aeg finantseerimislahendustele uue pilguga otsa vaadata? Tervise Arengu Instituudi statistika kohaselt tõusis 2013. aastal nii proteetilise

Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2015. aasta lõpus toimunud küsitlus näitas, et võrreldes aastataguse ajaga on kasvanud nii patsiendiportaali tuntus kui ka külastamine. Sellest, et enda kohta tervise infosüsteemi kogutud andmeid saab näha riikliku patsiendiportaali kaudu, on kuulnud 49% elanikest, sh 17% on ise portaali ühel või mitmel korral ka külastanud. Võrreldes 2014. aastaga on kasvanud nii patsiendiportaali

Inimese olemust saavat hinnata kõige paremini selle järgi, kuidas ta kohtleb neid, kes tema heaks midagi teha ei saa. Mõned üksikud stomatoloogid Eestis teavad, millised emotsioonid käivad kaasas lastekoduelanike või puuetega täiskasvanute hammaste ravimisega. Üheks neist, kes seesugust väärt kogemust jagada saab, on Piia-Heidi Kreegimäe. „Olen üles kasvanud ja koolis käinud Lääne-Virumaal. Kooliteed alustasin väikeses

Enamasti tuleb selle protseduuri käigus tekitada patsiendile ulatuslik luutrauma. Pole oluline, mis meetodil seda tehakse – puuride või piezokirurgilise seadmega vmt. Küsimus on põhimõttes ning siin on suur koolkondade erinevus. Saksamaal, kust enamik Eesti arste on teadmisi saanud ja kus meist paljusid on koolitatud, on kirurgiameetodid sageli radikaalsed ning endiselt propageeritakse sinusepiirkonna modifitseerimisel klassikalise Caldwell-Luci-tehnikast

Artikli idee tuli hambaarstilt, kes oli juhtumisi füsioteraapia patsient. Koostööd tehes, erinevaid TLA probleemide põhjusi lahates ning ka fakt, et taastusravis suureneb hambaarstidest patsientide hulk, tekitas vajaduse informatiivse teabe jagamiseks. Tööga seotud kaela-õlavöötme ja kehatüve luu- ja lihaskonna vaevused on levinuimad tööga seotud vaevused, mille all kannatavad miljonid Euroopa töötajad kõigis tööhõivesektorites. Teaduslikes aruannetes on

Hambakaaries on maailmas laialt levinud haigus. Mis on hambaauk, on kõigile lihtsalt arusaadav. Mis haigus aga on hambakaaries ja kuidas seda ravida, jääb inimestele tihti arusaamatuks. Haiguste ravi on alati keeruline, sest inimese organismis toimuvad protsessid ei ole enamasti juhitavad. Haiguse ärahoidmine on samuti probleem, sest ainult hambaarsti tegevusest jääb kaariese vältimisel väheks. Eestis on

Sotsiaalministeerium tahab soodustada arstide Ida-Virumaale tööle asumist, lisaks on plaanis kohustada residente töötama mõnes Ida-Virumaa haiglas. Töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski sõnas riigikogus Ida-Virumaa meditsiiniga seotud küsimustele vastates, et ministeeriumis arutatakse võimalust muuta arstitudengite residentuur Eesti kagupoolseimas maakonnas osaliselt kohustuslikuks. „Tahaksime seda, et kõik, kes õpivad Tartu ülikoolis arstiks, veedaksid mingi osa oma residentuuriajast Ida-Virumaal,“

Taavo Seedre rabab oma avameelsuse, mahlakate väljendite ja põhimõttekindlusega. Tema isiksusest õhkub enesekindlust ja sära, kübeke ka enesega rahulolu – põhjusega, sest tema töö Tartu ülikooli stomatoloogiakliiniku juhatajana, hambaarstina ning õppejõuna on olnud märkimisväärne ning innustanud nii kolleege kui ka üliõpilasi pidevale arengule. „Minu meelest on siin ilmas, laias laastus öeldes, kõige tähtsam lolluse vähendamine,“

Suhtekliima on üks neid nähtusi, mida me tunnetame, kuid mille kohta väga palju uurimispõhist teadmist pole. Kui me mõtleme suhetele mingis seltskonnas või kollektiivis, siis me tajume nende emotsionaalset iseloomu – suhtekliimat. Vahel me nimetame seda õhustikuks, atmosfääriks, meeleoluks või mõnel muul viisil. Mida vanemaks ma saan, seda enam süveneb minus veendumus, et me oleme