Teemad

Eesti Hambaarstide Liidu palvel olen viimastel kuudel aktiivselt tegelenud nii täiskasvanutele kehtestatud hambaravihüvitiste kui ka raviteenuste hinnakirja küsimustega. On ilmne, et poliitilise taustaga muudatused on seadustesse sisse viidud kiirustades ja alles nende juurutamise käigus on ootamatult esile kerkinud mitmed elulised küsimused sellest, kas ja kuidas on võimalik täiesti uudset süsteemi praktikas rakendada. Esmaseks oluliseks tähiseks

Lauri Siiak kasvas üles Tallinna südames ning peab end üdini kesklinna poisiks. Tema lapsepõlv möödus haritlaste peres Gonsiori ja Laikmaa tänava nurgal. Kui ta oli teismeline, soetasid vanemad Haabneemele suvilakrundi ning sellest ajast peab Lauri sealset kanti südamelähedaseks, ka tema praegune Eesti kodu asub Viimsis. Samal ajal sai alguse ka ehituskirg. „Ilm on küll täna

        Digitaalne stomatoloogia Tänapäeval üha enam populaarsust koguv digitaalne maailm, võimalused ja lahendusel proteeside valmistamiseks on lausa muljetavaldavad. Selle tõestuseks oli ka Saksamaal Kölnis toimunud IDS Rahvusvaheline hambaravi sümpoosion, mida külastasid kõik kolm hambatehnika eriala õppejõudu. Üheskoos kaardistati tehnoloogiaid ja tuli ka tõdeda, et manuaalsed proteeside valmistamise viisid ja meetodid on jätkuvalt

   

Üldanesteesia ehk narkoos on patsiendi tundlikkuse väljalülitamine operatsioonide ning valulike ja ebameeldivate protseduuride puhul. Narkoosi ajal viibib patsient rahulikus unetaolises seisundis. Üldanesteesia viib läbi anestesioloog, kelle peamine ülesanne on tingimuste loomine narkoosi vajavaks protseduuriks – valutustamine ja organismi elutähtsate funktsioonide säilitamine anesteesia ajal. Üldanesteesiat võib läbi viia haiglas, päevakirurgias ning vajaliku inventari ja personali olemasolul ka hambaravikabinettides.

Oma 20-aastase tööpraktika jooksul olen kasutanud erinevaid implantaadisüsteeme ning selle käigus nii mõndagi selgeks saanud. Kõigi kasutatud süsteemide puhul on ilmnenud teatavad eelised ja samas ka puudused. Ühel hetkel hakkasin täpsemalt uurima ja mõtlema, kas oleks võimalik luua mingi lahendus, mis ühendaks kõik olulised nüansid ning minimeeriks võimalikud riskid. Soovisin, et süsteem ei lähtuks vaid

Esteetilised ortodontilised aparaadid võib jagada kolmeks: 1. Läbipaistvad kaped, tuntuim süsteem on Invisalign 2. Keelepoolsetele pindadele paigaldatavad breketid 3. Keraamilised breketid Läbipaistvad kaped Invisaligni puhul toimub kogu hammaste liigutamine peaaegu läbipaistvate kapedega. Kaped on eemaldatavad ja iga kahe nädala tagant saab patsient uue kape. Igasse järgmisesse kapesse on sisse programmeeritud umbes 0,2 mm hammaste nihkumist.

Erivajadustega inimeste arv on viimasel kümnendil üha kasvanud – Statistikaameti hinnangul on Eestis ligi 130 000 erivajadusega inimest, kellest rohkem kui 10% moodustavad lapsed. Seetõttu on üha olulisem mõista erivajadustega kaasnevaid probleeme ka hambaravis. Ajakirjas Clinical Oral Investigations avaldati põhjalik uuring erivajadustega laste ravist Saksamaal, millest siinkohal ka lühikese ülevaate teeme. Erivajadustega lapsi kimbutavad tihti mitmed

Vaimupuudega täisealistele inimestele pakutakse meditsiinilistel näidustustel üldanesteesias hambaravi ainult Tartus. Pea kuus aastat on käinud arutelu, et tuua teenus ka Tallinnasse. Probleem tõusis taas päevakorda aprilli alguses, kui Tallinna linnavolikogu liige Külli Urb saatis abilinnapea Merike Martinsonile kirja, milles rõhutas, et vaimupuudega inimese viimine Tartusse on kohati lausa võimatu, mistõttu on teenus Tallinnas hädavajalik. Vastu

Nii nagu tikand mõnel rahvariidel, liigub armastus oma kodulinna ning eesti keele ja kultuuri vastu särava niidina läbi hambaarst Aino Rulli elu. Kõigis ettevõtmistes on ta jäänud ausaks valitud eriala, lähedaste, ja mis kõige tähtsam – iseenda suhtes. Igaüks meist kannab südames mõnd erilist paika. Hambaarst Aino Rulli jaoks on see koht Viljandi, kus me

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hambatehnika õppetooli õppejõud Marit Paljak on hambatehnikute õpetamisega seotud juba üle 15 aasta. Tal on olnud suurepärane võimalus olla hambatehnika eriala arendaja ja hoidja. Selleks et tänada ja tunnustada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hambatehnika õppetooli pikaajalist õppejõudu Marit Paljakut, palusime tal kirja panna oma hambatehnikuks ja õppejõuks saamise loo. Usun siiralt, et minu tänusõnadega liituvad

Häälekabinet Ida-Tallinna Keskhaiglas loodi 2008. aasta lõpus häälehäirete diagnostikaks. Diagnostika toimub fleksiibelse videolarüngostroboskoobiga, millega saab kõristruktuure täpsemini uurida, selgitamaks häälehäirete põhjusi. Videolarüngoskoopilisele (VLG) uuringule pöördutakse perearsti või eriarsti (sagedamini KNK-arsti, neuroloogi, pulmonoloogi, gastroenteroloogi) suunamisel. Põhikaebuseks on hääleprobleemid, mida pole ambulatoorsel vastuvõtul indirektse larüngoskoopiaga (joonis 1) diagnoosida õnnestunud. Viimast on keerulisem teostada elava kõrirefleksi või anatoomiliste