Intervjuu

Tiia Zeigo on Haigekassas töötanud veidi üle kümne aasta. Raske südamega tuli tal kümmekond aastat tagasi loobuda armastatud tööst hambaarstina.

Siiri-Mai Hansteini võib julgelt pidada Eesti näo- ja lõualuukirugia rajajaks. Teda on kutsutud Kiirabihaigla ja Mustamäe haigla raudvaraks ning nimetatud 2004. aastal regionaalhaigla grand old lady´ks. Aastakümneid kestnud karjääri ja pika elu jooksul on tal nii mõndagi, mida meenutada. Augustikuu viimane Eesti Ekspress tõi lugejateni loo Eliis Paasist, kes sündis 19 aastat tagasi haruldase Hanharti

„Kas teile meeldib koos isaga reisida?“ küsin ma Serge Dibart´i kahelt lapselt, kes koos temaga Tallinnasse, Eesti Hambaarstide Päevadele tulnud on. „Ikka, meil on koos lõbus,“ kõlab vastus justkui ühest suust. Prantsusmaal, Marseille’ linnas sündinud ja kasvanud, ent hilisema elu Ameerika Ühendriikides, Bostonis elanud Serge Dibart on üks nõutumaid parodontoloogia ja ortodontia spetsialiste terves maailmas.

Proteesimisele ja implantoloogiale spetsialiseerunud Dmitri Ruzanov pidas 27. augustil Nordea kontserdimajas loengu palju eufooriat, kuid ka frustratsioone tekitavast CEREC-tehnoloogiast ja selle kasutamisest igapäevases praktikas. Dmitri leidis kire proteesimise valdkonna vastu, kuna tunneb end seda tehes justkui arhitekti ja projektijuhina. “Igaüks on individuaalne ja unikaalne – sellist standardlahendust proteesimisel ei olegi, iga kord pead koostama korraliku

Poola hambaarst Krzysztof Gończowski on viimased kümme aastat arendanud oma kodumaal meditsiinturismi – äri, mis kasvab aasta-aastalt üha suuremaks. Uurisime temalt selle teema kohta veidi lähemalt. Teie fookuses on patsiendi stressi ja valu vähendamine hambaarsti külastuse ajal. Kuidas te selle teema juurde jõudsite? Igapäevaelust. Olen endodont. Sattusin oma töös kokku paljude patsientidega, kelle jaoks hambaarsti

Märtsikuu Hambaarsti ajakirjas ilmus lugu sellest, kuidas riik plaanib tulevikus hakata noori arste Ida-Virumaale suunama, sest sealsetes haiglates napib noort tööjõudu. Ida-Virumaa pole noortele aga eriti atraktiivne sihtkoht. Muuhulgas suhtuvad Kirde-Eestis töötamisse ettevaatlikkusega ka hambaarstiüliõpilased, kes toovad murekohtadena välja keelebarjääri ja kauguse suurtest keskustest. Milline on aga olukord Ida-Virumaa hambakliinikutes tegelikult, sellest vestlesime lühidalt Ida-Viru

Juba üle 10 aasta on Eestis tegutsenud sakslasest hambatehnik Dirk Ahlmann, kes annab siinsetele kolleegidele edasi oma pikaaegseid kogemusi hambaravis ja -äris – seda nii Ortodontiakeskuses kui ka Dental Designi tegevjuhina. Mis toob Teid Eestisse? Minu suhe Eestiga sai alguse 2003. aastal, kui minuga võtsid ühendust inimesed Dental Designist ja Ortodontiakeskusest. Nad püüdsid parajasti leida