Pädevus

Tervishoiuameti hambaarstide registris on ära märgitud pädevussertifikaati omavad hambaarstid. Vajutades hambaarsti koodile tuleb nähtavale kuupäev, millal tema pädevus on kinnitatud.

Pädevuse sertifikaate väljastavad erialaseltsid. Viimane saadab andmed Terviseametile ja nemad kannavad andmed registrisse.

Hambaarstide sertifikaate väljastab Eesti Hambaarstide Liit. 
Dokumente ootame kaks korda aastas, esimeseks aprilliks ja esimeseks oktoobriks.

Saatke järgmised dokumendid:
1. avalduse vorm
2. täienduskursuste tunnistuste koopiad (kokku 150 tundi viimase 5 aasta jooksul)
3. maksekorralduse koopia 20 EUR-i EHL-i liikmetele ja 50 EUR-i mitteliikmetele, tasumise kohta (arve number on ankeedil). Kiirmenetluse korral on tasu 200 EUR-i EHL liikmele ja 400 EUR-i mitteliikmele.
Kiirmenetluse korral võib dokumente saata küll igal ajal kuid ikkagi kehtib 150 täienduspunkti reegel viimase 5 aasta jooksul.

Dokumendid saata postiga aadressil : Lille tn.12-5, 51010 Tartu

 

Vaata lisaks dokumentide rubriiki


 

Hambaarstide pädevuse hindamisest (või hindamise süsteemist)

Teksti koostas Rita Nõmmela 2003-ndal aastal.

Tervishoiu kvaliteedi tagamine on läbi aegade olnud inimestele meditsiinilise abi osutamise lahutamatuks komponendiks, kuigi erinevatel ajaperioodidel on rõhuasetus olnud mõnevõrra erinev. Kuni 1990ndate aastate alguseni lähtuti Eestis professionaalse kvaliteedi tagamisel üleliiduliselt kehtestatud ravi- ja diagnostikajuhistest, toimis arstide atesteerimise riiklik süsteem, arstide ja õdede koolitus toimus ühtsete õppekavade alusel. Samuti olid kasutusel mitmed statistilised näitajad, mis võimaldasid lisaks osutatud tervishoiuteenuste mahule hinnata ka kvaliteeti(visiitide arv, saneeritute arv jne.).

Alates 1992. aastast, kui muutusid tervishoiusüsteemi finantseerimise põhimõtted seoses kohustusliku ravikindlustuse rakendamisega, hakati hindama ka arstiabi kvaliteeti seoses ressursi kasutusega.

Muutused toimusid ka Tartu Ülikooli Stomatoloogia osakonna õppekavas, mille kohaselt 1997ndal aastal võeti juba esimesed üliõpilased hambaarstiteaduse osakonda ja esimesed lõpetajad hambaarsti diplomiga olid 2002. aastal. Samal aastal lõpetati ka internatuur hambaarstiteaduse õppetooli juures.

Oluline tähis tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamises oli Eesti Tervishoiuprojekt aastatel 1995-1998, mille üks alalõik oli akrediteerimine, litsentseerimine ja kvaliteedi tagamine tervishoius ning selle raames Eesti tervishoiu kvaliteedipoliitika koostamine.

Kvaliteedinõuded sõnastati esmakordselt õigusaktis 2001. aastal, kui võeti vastu Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Selle seaduse kohaselt kehtestab sotsiaalminister nõuded tervishoiuteenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele. Lisaks sellele sätestati miinimumnõuded tervishoiutöötajatele ja tervishoiuteenuste osutajatele. Seadus hakkas kehtima 2002. aasta 1. jaanuarist ning kõigile tervishoiutöötajatele ja tervishoiuteenuste osutajatele anti aega kolm aastat (ehk 31.detsembrini 2004) oma tegevuse kooskõlla viimiseks kehtivate nõuetega.

Tervishoiuteenuste osutajate pädevuse tagamise eelduseks on kaasaja nõuetele vastav tervishoiutöötajate koolitus. Hambaarsti õpe Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnas. Tervishoiuamet kui riigi esindaja annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimisel väljastatavas tõendis märgitud erialal. Registreerimise aluseks on määrused, kus võetakse arvesse tervishoiutöötajate põhikoolitus, eriala omandamine, atesteerimine ja töökogemus, et tagada ainult kvalifitseeritud spetsialistide pääsemine registrisse. Tervishoiuamet tunnistab registreerimistõendi kehtetuks, kui tervishoiutöötaja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega on isikult ära võetud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimistõendis märgitud erialal tegutsemise õigus. Raviteenuse kvaliteedi tagamiseks on välja töötatud tervishoiutöötajate pädevuse hindamise põhimõtted.

Tervishoiuameti juurde moodustati pädevusnõukogu, mille koosseisu kuuluvad nii Eesti Arstide Liidu, Eesti Haiglate Liidu, Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna, Sotsiaalministeeriumi ning Tervishoiuameti esindajad. Pädevusnõukogu ei tegele sisuliste küsimuste arutamisega, see kuulub erialaseltside pädevusse. Pädevusnõukogu peamisteks funktsioonideks on

1)  kinnitada ühingute / erialaseltside nimekiri, kellel on õigus hinnata oma eriala arstide pädevust1

2)  kehtestada ühtsed protseduurireeglid arstide pädevuse hindamiseks ning jälgida nendest reeglitest kinni pidamist

3)  lahendada pädevuse hindamisega seotud kaebusi

Pädevusnõukogu sekretäriks on Tervishoiuameti esindaja, kes kogub kokku info pädevustunnistuste väljaandmise kohta ning edastab selle tervishoiutöötajate registrisse.

1 Selle vajaduse tingib asjaolu, et mõne erialaga seostub mitu erialaseltsi (vt. tabel 3)

 

Tabel 3. Arstierialad ja erialaseltsid

Eriala

Erialale vastav selts või seltsid

Hambaravi
Suu-, näo- ja lõualuukirurgia Ortodontia

Eesti Hambaarstide Liit Eesti Hambaarstide Liit Eesti Ortodontide Selts

Anestesioloogia

Eesti Anestesioloogide Selts

Dermatoveneroloogia

Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts

Endokrinoloogia

Eesti Endokrinoloogide Selts

Erakorraline meditsiin

Eesti Kiirabiliit

Taastusravi ja füsiaatria

Eesti Taastusarstide Selts Eesti Spordiarstide Selts

Gastroenteroloogia

Eesti Gastroenteroloogide selts
Eesti Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühing

Hematoloogia

Eesti Hematoloogide Selts
Eesti Vereteenistuse Arstide Selts

Infektsioonhaigused

Eesti Infektsioonhaiguste Selts

Kardioloogia

Eesti Kardioloogide Selts

Laborimeditsiin

Eesti Laborimeditsiini Ühing

Lastekirurgia

Eesti Lastekirurgide Selts

Nefroloogia

Eesti Nefroloogide Selts

Neurokirurgia Neuroloogia

L. Puusepa nimeline Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts

Oftalmoloogia

Eesti Oftalmoloogide Selts

Onkoloogia

Eesti Onkoloogide Selts

Eriarstide pädevuse hindamise kriteeriumide ja süsteemi töörühma liikmed:

1)  Kristjan Gutman – hambaravi erialade esindaja

2)  Tenno Jänes – hambaravi erialade esindaja

3)  Toomas Kariis – Eesti Arstide Liit

4)  Margus Lember – Tartu Ülikool

5)  Evi Lindmäe – Tervishoiuamet

6)  Arvo Mesikepp – sisemeditsiini erialade esindaja

7)  Kaljo Mitt – Tervishoiuamet

8)  Sergei Nazarenko – kliinis-konsultatiivsete erialade esindaja

9)  Ivi Normet – Sotsiaalministeerium

10)  Indrek Oro – Eesti Arstide Liit

11)  Teele Raiend – Eesti Tervishoiuprojekt 2015

12)  Mall Riikjärv – Eesti Haiglate Liidu esindaja

13)  Mare Saag – hambaravi erialad

14)  Pille Saar – Sotsiaalministeerium

15)  Jaan Tepp – kirurgiliste erialade esindaja

Töörühma juht Kaja Põlluste – Eesti Tervishoiuprojekt 2015

 

Hambaarstide pädevuse hindamise süsteem tugineb Sotsiaalministri määrusele nr.128 15.12.2004, mille kohaselt tervishoiutöötaja pädevust hindavad erialaühenduste moodustatud pädevuskmisjonid. Sama määruse kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja võimaldama tervishoiutöötajale erialase koolituse vähemalt 60 tunni ulatuses iga kalendriaasta kohta.
Hambaarstid võivad raviteenuseid osutada kui tervishoiuamet on neile väljastanud kvalifikatsiooni tõendava registreerimistõendi. Seaduse kohaselt toimub registreerimine ühekordselt, perioodilist kohustuslikku registreerimist seadus ei sätesta.
Kuni 2001. aasta lõpuni toimus Eestis arstide, õdede ja ämmaemandate riiklik atesteerimine, alates 2002. aasta 1. jaanuarist muutus see süsteem kehtetuks ning sotsiaalministri kehtestatud määrusega “tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded” volitas riik eriala- ja kutseühendusi tegelema tervishoiutöötajate pädevuse perioodilise hindamisega. 2002. aastal töötati välja eriarstide pädevuse hindamise põhimõtted ja süsteem. Pädevuse hindamine on tervishoiutöötaja jaoks vabatahtlik. Eriarstide pädevuse hindamist korraldavad erialaseltsid. Pädevuse hindamise periood on viis aastat ning pädevuse hindamisel hinnatakse – läbitud täiendkoolitust (soovitav maht 150 täiendustundi 5 aasta jooksul) ja praktilist töökogemust ja töö tulemuslikkust.

 

Hambaarstide pädevuse hindamise kriteeriumid (soovituslikud):

Pädevuse hindamise periood

5 aastat

Pädevuse hindamise kriteerium

Soovitatav standard

Pädevuse säilimiseks vajalik minimaalne praktilise töö kogemus: töökoormus või töötundide arv 5 aasta jooksul2

Erialaspetsiifiline: vähemalt 440 tundi aastas

Maksimaalne mittepraktiseerimise (või muul erialal töötamise) aeg, mille jooksul arst ei kaota oma erialast pädevust3

5 aastat

Pädevuse säilitamiseks vajalik minimaalne täienduspunktide arv pädevuse hindamise perioodi (5 aasta) jooksul

150

Täienduspunktide kogumise võimalused I

Täienduspunktide arvestamine

• Täienduskursus (seminarid, praktilised õppused) Üks tund=1 täienduspunkt

1,0

40-tunnine (1-nädalane) täienduskursus

 = 40 täiendustundi

• Osalemine koolitusel lektorina
1 akadeemiline loengutund täienduskursusel =

= 30 täienduspunkti

• Stažeerimine töökohal
40 tundi ehk 1 nädal stažeerimist =

= 20 täienduspunkti

Täienduspunktide kogumise võimalused II

Tegevusele vastav täienduspunktide arv

• Suuline ettekanne konverentsil

30

• Stendiettekanne konverentsil

20

• Teaduslik artikkel Eesti erialaajakirjas
• Teaduslik artikkel rahvusvahelises eelretsenseeritavas ajakirjas

60

60

• Monograafia

300

• Doktoriväitekiri

300

• Elanikkonnale suunatud haigusi ennetav või muul teemal peetud loeng või artikkel ajakirjanduses

15

• Osalemine standardeid/ tegevusjuhiseid/ õigusakte välja töötavates töögruppides

60

• Residentide, üliõpilaste praktika juhendamine 1 nädal

3

• Osalemine teadusprojektid (kinnitab allkirjaga projektijuht)

20

2 Iga eriala peaks ise otsustama, kas ja kuidas on võimalik mõõta ja hinnata praktilise töö kogemust. Selleks võiks olla näiteks operatsioonitoas viibitud tundide arv, teostatud protseduuride või ravitud haigete arv jne. Standard peaks olema vastuvõetav vähemalt 95% arstidest, kes antud erialal töötavad.
3 Siin on silmas peetud aega, kui kaua võib arst olla oma põhitööst eemal, ilma et tema pädevus antud erialal töötamiseks kaoks – näiteks töötamine haiglajuhina, õppimine doktorantuuris, töötamine Riigikogus jne.

 

Arsti pädevuse hindamisel on võrdse tähtsusega nii praktilise töö kogemus ja töö tulemuslikkus kui ka erialane enesetäiendus ning ühte tegevust ei saa teisele vastandada. Seega tuleb pädevuse hindamisel kasutada mõlemat kriteeriumit ning kui pädevuse hindamist taotlev arst ei vasta esitatud standarditele, ei saa pädevuskomisjon ka vastavat otsust teha.

Erialaseltsil jääb õigus muuta pädevuse hindamise kriteeriumeid rangemaks, kui selleks on põhjendatud vajadus (arst ei ole pikka aega praktiseerinud, arsti professionaalses tegevuses on ilmnenud eksimusi jne.).

Komisjonil on õigus kutsuda välja, nõuda lisadokumente tema pädevuse hindamiseks või suunata erialaeksamile ja arvata liige rühmakindlustusest välja. Korduvate arstlike vigade ilmsiks tulemise korral esitatakse taotlus Terviseametile tegevusloa peatamiseks.

Varem Eesti Stomatoloogia Seltsi, nüüd Eesti Hambaarstide Liidu juures on loodus sertifitseerimiskomisjon koosseisus:

esimees – Rita Nõmmela
liikmed –Mare Saag, Ülo Pintson, Taavo Seedre, Kattri Arge, Regina Kuningas-Ott, Toomas Männaste