Persoon

Hambaarst Anastassia Kuldmaa on väsimatu võitleja. Laste hammaste projekti Suukool eestvedaja ja Tallinna Hambapolikliiniku ravijuht teab, et raskused on üksnes ületamiseks. Ja kui millegi nimel pingutada, ei lase tulemused end kaua oodata.

Istusime päikest armastava Katriniga tema koduõue terrassil, et rääkida tema lapsepõlvest, erialavalikust, igapäevatööst ja perest.

Lauri Siiak kasvas üles Tallinna südames ning peab end üdini kesklinna poisiks. Tema lapsepõlv möödus haritlaste peres Gonsiori ja Laikmaa tänava nurgal. Kui ta oli teismeline, soetasid vanemad Haabneemele suvilakrundi ning sellest ajast peab Lauri sealset kanti südamelähedaseks, ka tema praegune Eesti kodu asub Viimsis. Samal ajal sai alguse ka ehituskirg. „Ilm on küll täna

Nii nagu tikand mõnel rahvariidel, liigub armastus oma kodulinna ning eesti keele ja kultuuri vastu särava niidina läbi hambaarst Aino Rulli elu. Kõigis ettevõtmistes on ta jäänud ausaks valitud eriala, lähedaste, ja mis kõige tähtsam – iseenda suhtes. Igaüks meist kannab südames mõnd erilist paika. Hambaarst Aino Rulli jaoks on see koht Viljandi, kus me

Hambaarst Farid Garajev on läbi elu olnud mõlemat: nii maailmarändur kui ka kodulemb, ühelt poolt ambitsioone täis, teisalt stabiilsust otsiv. Elu tõi ta esmalt Tatarimaa pealinnast Kaasanist Eestisse Tapale, viis seejärel Atlandi ookeani kaldale Angolasse ning tõi siis uuesti koju tagasi. „Kodu on seal, kus on minu maja ja lapsed,“ tõdeb ta ise. Seetõttu räägimegi

“Kui olin umbes viiene, rääkis isa, et üks Siberist tagasi tulnud vana mees oli öelnud: ega kommunism enne ei tule, kui inimesel silmahambad ära kaovad.” See jäi nagu tempel mällu. Ega ma ju tollal ei teadnud, et minust hambaarst saab,” kirjeldab Salum üht oma elu esimestest mälestustest. Esimestest eluaastatest meenuvad talle õrnalt Kuuba kriis ja

Vallatu nagu Joosep Toots, heasüdamlik nagu Agu Sihvka, tahtejõuline otsekui d´Artagnan – nii nagu armastatud raamatukangelased, on ka Pärnu hambaarst Kalmer Lepik liikunud heatujuliselt läbi elu, jättes maha suuri kordaminekuid ja sooje mälestusi. „Mul on siiani eredalt meeles enda esimene käik hambaarsti juurde,“ räägib Kalmer. „Ma ei tea täpselt, kui vana ma olin – ilmselt

Kuressaare Hambapolikliiniku kauaaegne juhataja Noimi Paiste on läbi ja lõhki saarlane. Meri, pikad jalutuskäigud ning kalapüük suvel kuuluvad tema meelistegevuste hulka. Ka kõige karmimate tuulte kiuste on ta suutnud säilitada elurõõmu ja sooja südame – ta on sama visa, vastupidav ja tugev nagu kadakapuud tema kodukoha mullas. „Te ei kujuta ette, mismoodi see hambaravi minu

Hambaarst Meedi Lehtla on paljukardetud piirkonnas, Ida-Virumaal, töötanud üle 40 aasta. Vaatamata levinud eelarvamustele usub Lehtla: inimene on hea, rahvus inimsuhetes rolli ei mängi ning paremat kohta kui Kohtla-Järve ei oskaks ta töötamiseks ning elamiseks ettegi kujutada. „Mind kasvatati nii: eestlane või venelane, sellel pole mingit vahet,“ räägib Kohtla-Järvel üles kasvanud Meedi Lehtla. Tema naabrilasteks

„Hommikul, siis kui rohi on veel kastemärg, aga hobused on juba kõhu täis söönud, heidavad nad esimeste päikesekiirte kätte mõnulema. Mina võtan siis kohvitassi kätte ja lähen pikutava hobuse peale pikutama – see on minu idüll,“ kirjeldab ortodont Triin Jagomägi oma filosoofiat. Ühel varakevadisel päeval mõned aastad tagasi helises Triin Jagomägi telefon – rõõmus hääl

Ortodont ja Tartu ülikooli stomatoloogiakliiniku lasteosakonna särasilmne juhataja Rita Nõmmela on enda sõnul natuke liblikate ja sarvedega inimene – ja asjad tema ümber ei tohi olla tavalised, vaid ikka väikese vimkaga. Seljas kaunis kleit, peas lehviv loor ja käes pikad mustad kindad – nii kujutas üks pisike noormees oma joonistusel Rita Nõmmelat, kes on juba