Teemad

Haigekassa teeb kõigile arstidele kättesaadavaks ravimite koostoimete hindamise andmebaasi SFINX – PHARAO. Haigekassa on sõlminud andmebaasi kasutuslepingu OÜ Celsius Healthcare’iga ja pakub järgneva viie aasta jooksul kõigile ravimite väljakirjutajatele tasuta võimalust raviskeemi kuuluvate ravimite omavaheliste koostoimete jälgimiseks. Andmebaas on ühendatud digiretseptiga. Ravimi väljakirjutamise momendil kontrollib süsteem patsiendi olemasolevaid retsepte ning annab koostoime esinemisel arstile automaatse

Muusikal on võime tekitada tundeid ja luua meeleolu ning muusika abil saab ooteaega näiliselt lühendada. Seetõttu kasutatakse muusikat paljudes kaubandus- ja teenindusettevõtetes. Kuid muusika aitab ka vähendada emotsionaalseid pingeid, ärevust ja kahjuliku stressi. Teaduslikud uurimused kinnitavad muusika rahustavat ja stressi vähendavat toimet inimestele, kes peavad külastama tervishoiuasutusi, sh hambaravikabinette.[1] Loomulikult ei ole hambaravikabinetis muusika esitamiseks

Ravimeid kasutatakse tänapäeval nii haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks kui ka raviks. Ravimi määramisel pannakse suurt rõhku toimeaine valikule, kuid samas on tõhusa ravitulemuse saavutamiseks oluline ka sobiv ravimvorm, õige ravimi manustamiseks ettevalmistamine ja manustamistehnika. Just ravimi õige manustamisviis ja -tehnika võivad olla määravaks ravimi soovitud toime saavutamisel või kõrvaltoimete avaldumisel. Ravimi toime avaldumiseks on oluline, et

Tänavu möödub 100 aastat esimese maailmasõja suurematest ja ohvriterohkematest kokkupõrgetest – pealetung Verdunile, Somme´i lahing ning Jutlandi merelahing (ka Skagerraki lahing) nõudsid 1916. aastal ligi kahe miljoni sõduri elu. Paraku ei olnud lahingutegevus sõdurite ainus mure ­– lisaks vastastele tuli rinda pista ka üha halveneva suutervisega. Abi andsid rindehambaarstid. Inimeste suutervis oli 20. sajandi alguses

Ajalugu kui mälestuste kogum paistab igaühele erinevalt. Ilma mälestuste dokumenteerimi­seta ei saa tervikpilti isegi oletuslikust ajaloost. Seega tasub eakamatel kolleegidel mõelda, kas midagi on võimalik Eesti hambatehnika ja -tehnikute ajaloo jaoks anda. Järgnev tekst ja pildimaterjal ärgitabki seda tegema. Süstemaatilise õppe algusaastad Eestis organiseerus arstkond 19. sajandi lõpul. 1930-ndate lahkhelid hambaarstide ja -tehnikute vahel lahendati

Aastaid hambaravis töötades olen täheldanud esmavisiidile saabuvate patsientide teadlikkuse väga vähest paranemist. Rõõmustavaid juhtumeid siiski esineb. Kuid kui arvestada viimaste aastate aktiivset suutervise edendamist (nt projekt ”Laste hammaste tervis”), võiks teadmised olla põhjalikumad. Erinevad infokanalid levitavad aktiivselt praktilisi teadmisi, mille kasutuselevõtt parandaks suutervist suurel määral. Sportlikke eluviise propageeritakse ja kiidetakse laialdaselt. Treenimisviise on rohkem kui

/—/ Hambavalu korral naljalt hambaarsti juurde ei mindud. Loodeti, et viga läheb niisama üle. Eks arstid olid kallid, kui neid üldse ligiduses oligi. Kui oli hambas näiteks auk, siis prooviti vatiga viina sisse panna, pandi ka joodi. See vaigistas närvivalu. Kui oli aga hambajuure all mingisugune põletik, siis oli ka valu ja nägu võis paiste

Gastroösofageaalne reflukshaigus (ingl k gastroesophageal reflux disease, GERD) on haigus, mille korral maosisaldise tagasivool söögitorru tekitab patsienti häirivaid kaebusi ja/või tüsistusi (Vakil et al. 2006). Reflukshaigus halvendab olulisel määral inimese elukvaliteeti ja töövõimet ning võib põhjustada unehäireid (Revicki et al. 1998). Pärast söömist võib igal inimesel tekkida lühiajaline, mitte rohkem kui 30 sekundit kestev gastroösofageaalne

Suuõõne lame lihhen e lichen planus on suhteliselt levinud haigus. Sageli ei põhjusta haigus patsiendile mingeid kaebusi ning see avastatakse juhuleiuna. Samas võib olla tegemist piinava valu ja ebamugavustundega kulgeva haigusega, mille ravi paneb hambaarsti või muu eriala arsti tõsiselt proovile. Hambaarst peab haigust diagnoosides ning ravides tegema koostööd nahaarsti, näolõualuukirurgi ning günekoloogiga. Käesolev artikkel

Juba üle 10 aasta on Eestis tegutsenud sakslasest hambatehnik Dirk Ahlmann, kes annab siinsetele kolleegidele edasi oma pikaaegseid kogemusi hambaravis ja -äris – seda nii Ortodontiakeskuses kui ka Dental Designi tegevjuhina. Mis toob Teid Eestisse? Minu suhe Eestiga sai alguse 2003. aastal, kui minuga võtsid ühendust inimesed Dental Designist ja Ortodontiakeskusest. Nad püüdsid parajasti leida

Hambaarstid hakkasid Eestis ühendustesse kogunema sajandi eest. Seltse ja ühinguid on aja jooksul moodustatud mitmeid, ent eesmärgid on läbivalt samad olnud: erialase täiendusõppe koordineerimine, stomatoloogilise strateegia väljakujundamine ja ühiste murede lahendamine. Tegevusi on ühendustele ajas üha juurde tulnud, vastutusalad on aina kasvanud. Ühenduste tegevuse saab jaotada nelja perioodi – selles artiklis meenutame, millised olid neist