Artiklid

Üldanesteesia ehk narkoos on patsiendi tundlikkuse väljalülitamine operatsioonide ning valulike ja ebameeldivate protseduuride puhul. Narkoosi ajal viibib patsient rahulikus unetaolises seisundis. Üldanesteesia viib läbi anestesioloog, kelle peamine ülesanne on tingimuste loomine narkoosi vajavaks protseduuriks – valutustamine ja organismi elutähtsate funktsioonide säilitamine anesteesia ajal. Üldanesteesiat võib läbi viia haiglas, päevakirurgias ning vajaliku inventari ja personali olemasolul ka hambaravikabinettides.

Oma 20-aastase tööpraktika jooksul olen kasutanud erinevaid implantaadisüsteeme ning selle käigus nii mõndagi selgeks saanud. Kõigi kasutatud süsteemide puhul on ilmnenud teatavad eelised ja samas ka puudused. Ühel hetkel hakkasin täpsemalt uurima ja mõtlema, kas oleks võimalik luua mingi lahendus, mis ühendaks kõik olulised nüansid ning minimeeriks võimalikud riskid. Soovisin, et süsteem ei lähtuks vaid

Esteetilised ortodontilised aparaadid võib jagada kolmeks: 1. Läbipaistvad kaped, tuntuim süsteem on Invisalign 2. Keelepoolsetele pindadele paigaldatavad breketid 3. Keraamilised breketid Läbipaistvad kaped Invisaligni puhul toimub kogu hammaste liigutamine peaaegu läbipaistvate kapedega. Kaped on eemaldatavad ja iga kahe nädala tagant saab patsient uue kape. Igasse järgmisesse kapesse on sisse programmeeritud umbes 0,2 mm hammaste nihkumist.

Erivajadustega inimeste arv on viimasel kümnendil üha kasvanud – Statistikaameti hinnangul on Eestis ligi 130 000 erivajadusega inimest, kellest rohkem kui 10% moodustavad lapsed. Seetõttu on üha olulisem mõista erivajadustega kaasnevaid probleeme ka hambaravis. Ajakirjas Clinical Oral Investigations avaldati põhjalik uuring erivajadustega laste ravist Saksamaal, millest siinkohal ka lühikese ülevaate teeme. Erivajadustega lapsi kimbutavad tihti mitmed

Vaimupuudega täisealistele inimestele pakutakse meditsiinilistel näidustustel üldanesteesias hambaravi ainult Tartus. Pea kuus aastat on käinud arutelu, et tuua teenus ka Tallinnasse. Probleem tõusis taas päevakorda aprilli alguses, kui Tallinna linnavolikogu liige Külli Urb saatis abilinnapea Merike Martinsonile kirja, milles rõhutas, et vaimupuudega inimese viimine Tartusse on kohati lausa võimatu, mistõttu on teenus Tallinnas hädavajalik. Vastu

Nii nagu tikand mõnel rahvariidel, liigub armastus oma kodulinna ning eesti keele ja kultuuri vastu särava niidina läbi hambaarst Aino Rulli elu. Kõigis ettevõtmistes on ta jäänud ausaks valitud eriala, lähedaste, ja mis kõige tähtsam – iseenda suhtes. Igaüks meist kannab südames mõnd erilist paika. Hambaarst Aino Rulli jaoks on see koht Viljandi, kus me

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hambatehnika õppetooli õppejõud Marit Paljak on hambatehnikute õpetamisega seotud juba üle 15 aasta. Tal on olnud suurepärane võimalus olla hambatehnika eriala arendaja ja hoidja. Selleks et tänada ja tunnustada Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli hambatehnika õppetooli pikaajalist õppejõudu Marit Paljakut, palusime tal kirja panna oma hambatehnikuks ja õppejõuks saamise loo. Usun siiralt, et minu tänusõnadega liituvad

Häälekabinet Ida-Tallinna Keskhaiglas loodi 2008. aasta lõpus häälehäirete diagnostikaks. Diagnostika toimub fleksiibelse videolarüngostroboskoobiga, millega saab kõristruktuure täpsemini uurida, selgitamaks häälehäirete põhjusi. Videolarüngoskoopilisele (VLG) uuringule pöördutakse perearsti või eriarsti (sagedamini KNK-arsti, neuroloogi, pulmonoloogi, gastroenteroloogi) suunamisel. Põhikaebuseks on hääleprobleemid, mida pole ambulatoorsel vastuvõtul indirektse larüngoskoopiaga (joonis 1) diagnoosida õnnestunud. Viimast on keerulisem teostada elava kõrirefleksi või anatoomiliste

Hambaarst Farid Garajev on läbi elu olnud mõlemat: nii maailmarändur kui ka kodulemb, ühelt poolt ambitsioone täis, teisalt stabiilsust otsiv. Elu tõi ta esmalt Tatarimaa pealinnast Kaasanist Eestisse Tapale, viis seejärel Atlandi ookeani kaldale Angolasse ning tõi siis uuesti koju tagasi. „Kodu on seal, kus on minu maja ja lapsed,“ tõdeb ta ise. Seetõttu räägimegi

Skeleti-lihassüsteemi (luu- ja lihaskonna) vaevused, mis moodustavad kutsehaigustest ligi 45%, on Euroopa Liidus kõige levinum tööga seotud terviseprobleem. On näidatud, et mingil eluhetkel kannatab nende all kuni 90% inimestest. 2009. aastal oli Eestis pikaajaliste skeleti-lihassüsteemi vaevuste tõttu töövõime piiratud 59%-l 15–64-aastastest töötajatest. Ülekoormusest tingitud skeleti-lihassüsteemi vaevused ohustavad hambaarste ja hambaraviga seotud suuhügieniste ning assistente kui täppistöö tegijaid.

Jälgimisperiood kolm aastat Tänapäeval saavad täiskeraamilised restauratsioonid üha populaarsemaks. Kõige tavapärasemad nendest on liitiumdisilikaat ja tsirkooniumoksiid. Mõlemat materjali on võimalik kasutada kulunud hammaskonna rehabilitatsioonis ja mõlemal on oma eelised. Liitiumdisilikaat annab vaieldamatult kõrgesteetilise tulemuse, kuid nõuab teatud eeltingimusi. Minu kogemuse järgi annab see materjal suurepärase pikaajalise tulemuse, olles kasutatav suure emailikogusega hammastel ja piisava oklusaalse

Esteetiline hambaravi on jätkuvalt väga oluline ja sageli kasutatud raviviis, mille eesmärk on hammaste funktsiooni ning loomuliku välimuse taastamine. Näidustused esteetiliseks restauratsiooniks on hammaste ebakorrapärane kuju, hambakrooni murd (nt trauma tagajärjel), hamba kõvakudede defektid, treemid, diasteem, hamba ulatuslik kaarioosne kahjustus. Esteetilise restauratsiooniga on võimalik taastada või muuta hamba kuju ning värvi nii, et taastatud hammas/hambad