Artiklid

Terviseameti andmetel on hambaravispetsialistide emigratsioon võrreldes möödunud aastatega pidurdunud – kui 2014. aastal lahkus Eestist 26 hambaarsti, siis 2015. ja 2016. aastal oli see arv vaid 7. Terviseameti tervishoiutöötajate ja tegevuslubade registrite osakonna juhataja Evi Lindmäe rääkis, et kõige rohkem lahkub kodumaalt võrreldes teiste tervishoiuspetsialistidega siiski just hambaarste. “Enamasti lähevad nad Soome ja Suurbritanniasse,” ütles

Tarkusehambad on kolmandad molaarid – asuvad kõige kaugemal hambakaares ja lõikuvad tavaliselt viimasena … kui nad üldse lõikuvad! Kas tarkusehambad peab eemaldama? Millal ja miks? Tarkusehammaste normaalseks lõikumiseks peab lõualuu tagumine osa – margo posterior ja ramus mandibulae piisavalt ja oluliselt kasvama, mahutamaks tarkusehambaid. Kui kasv selles lõualuu regioonis on ebapiisav, jäävad tarkusehambad peetunuks. Joonis 1.

Hambaarstid on oma praktikas palju kokku puutunud kuiva suu sündroomiga, kuid paljude kesknärvisüsteemi haiguste korral on kaebuseks hoopis liigne süljeeritus. Sialorröa on sagedane kaebus patsientidel, kes põevad selliseid neuroloogilisi haigusi nagu laste tserebraalparalüüs (Erasmus et al. 2010), amüotroofne lateraalskleroos (Møller et al. 2011) ja Parkinsoni tõbi (PT) (Friedman et al. 2001), mille puhul hüpersalivatsiooni võib

13.-19.novembril 2017. aastal oli Euroopa Endodontide Seltsi (European Society of Endodontology, ESE) korraldatud üleeuroopaline antibiootikumide teadlikkuse tõstmise kampaania (ESE Antibiotic Awarness Campaign), mille käigus juhiti arstide tähelepanu lokaalsete ja süsteemsete antibiootikumide kasutamise korrektsetele näidustustele, et vältida ravimgrupi väärkasutust. Värske liikmena ESE ridades on Eesti Endodontia Seltsi kohus tõsta teadlikkust ka Eesti arstkonna seas. Antud temaatika

Tööga seotud terviseriskid võib jagada kaheks – ühed mõjutavad meie füüsilist tervist, teised vaimset. Vaimset tervist mõjutavad psühhosotsiaalsed ohutegurid, mille tervisemõju avaldub läbi stressireaktsiooni. Stressireaktsioon võib omakorda viia nii füüsilise kui ka vaimse tervise probleemideni. Seda tõestavad mitmed Eestis tehtud uuringud. Sotsiaalministeeriumi 2006. aastal teostatud uuring näitas, et 53% töötajatest peab oma tööd väsitavaks. 2009.

Ortodontilise ravi lõpus, optimaalse tulemuse saavutamise järel, eemaldatakse ortodontilised raviaparaadid ning paigaldatakse tulemuse stabiliseerimiseks hoideaparaadid (reteinerid). Juhul kui hammaste uus asetus ei ole fikseeritud, on hammastel pärast ortodontilise ravi lõpetamist kalduvus liikuda tagasi oma esialgsesse positsiooni. See liikumine toimub periodontaalligamentide pinge, hammaste mitteideaalsete kontaktide ja normaalsete füsioloogiliste ealiste muutuste tõttu. Reteinerid aitavad säilitada ortodontilise raviga

Me kõik teame, et hambaarsti diagnostikameetodid on üpris piiratud, meil on ainult mõned võtted, kuidas üht või teist hammaskonna patoloogiat diagnoosida. Needki ei ole tihtilugu 100% täpsusega, ning tulemust võib igaüks tõlgendada, kuidas tahab. Külma- ja perkussioonitestide kõrval üks on tähtsamaid diagnoosimise abivahendeid alati olnud röntgenpilt. Selle eeliseks on ka info salvestamine ja võimalus konkreetsel

Koolilaste ülemiste eeshammaste kroonide fraktuurid on pedodontias üks sagedasemaid arsti poole pöördumise põhjuseid. Paralleelselt pulbiteraapia raskustega formeerumata juurega jäävhammastel, on sageli keeruline ka tööpiirkonna isoleerimine adhesiivsete direktsete restauratsioonide tegemisel. Kahtlemata tagab kofferdami kasutamine parima töövälja isolatsiooni, kuid vahelduvas hammaskonnas osaliselt lõikunud jäävhammaste puhul võib kofferdami paigaldamine mõnikord osutuda liiga keerukaks ja aeganõudvaks. Allpool toodud kliiniline

  Huule-suulaelõhe on kaasasündinud arenguanomaalia. Maailmas sünnib iga 700–850 elussünni kohta üks huule-suulaelõhega laps. Riigiti võib sagedus olla erinev. Eestis sünnib ligikaudu 20 huule- ja/või suulaelõhega last aastas. Huule-suulaelõhe täpne tekkepõhjus ei ole sageli teada, kuna tegemist võib olla multifaktoriaalse etioloogiaga. Olenevalt sellest, millises Eesti piirkonnas huule-suulaelõhega laps sünnib, suunatakse ta edasi kas SA Tartu

Autor: Kerttu-Kadi Vanab, TÜ ajakirjandustudeng 2011. aasta suvest on kõigil vähemalt neljanda kursuse läbinud arstitudengitel võimalus töötada abiarstina, nüüd soovib sotsiaalministeerium anda üliõpilasele ka ligipääsu tervise infosüsteemi. Valitsus on sotsiaalministeeriumi esitatud eelnõu heaks kiitnud ja praegu menetleb seda riigikogu. Hetkel näeb seadus ette, et abiarst saab olla vähemalt neljanda kursuse läbinud arstiõppe tudeng, kelle eest

“Kui olin umbes viiene, rääkis isa, et üks Siberist tagasi tulnud vana mees oli öelnud: ega kommunism enne ei tule, kui inimesel silmahambad ära kaovad.” See jäi nagu tempel mällu. Ega ma ju tollal ei teadnud, et minust hambaarst saab,” kirjeldab Salum üht oma elu esimestest mälestustest. Esimestest eluaastatest meenuvad talle õrnalt Kuuba kriis ja

Martin Laurik, Maarika Piirimees Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Hambatehnika õppetooli endised üliõpilased Meil on suurepärane võimalus anda oma kogemuste põhjal ülevaade sellest, kuidas õppijad tajuvad õppeprotsessi ja õpitut. Olles õppinud hambatehnoloogiat nüüdseks juba 3,5 aastat ning saanud oma teadmisi ja oskusi ka erialaselt rakendada, saame öelda, et hambatehniku töö ei ole rutiinne. Nii palju, kui on