Ülahuule kida ja diasteem

Sageli peetakse diasteemi põhjuseks ülahuule kida ning soovitatakse see varakult eemaldada, et diasteem võiks sulguda.

Ülahuule kida

Ülahuule kida on normaalne suuõõne osa – kolmnurgakujuline pehme kude, mis ulatub alveolaarjätke keskjoonelt suuesikusse ja kinnitub ülahuule keskele. Lapse sündides kinnitub kida alveolaarjätkele. Hammaste lõikudes ja lapse kasvades kida paksus väheneb ja kinnitus nihkub järjest ülespoole. Kida peaks kinnituma alveolaarjätkele, mitte hammaste vahele, olema normaalse suurusega, õhuke ja laskma huulel vabalt liikuda.

Ülahuule kida võib ebanormaalseks lugeda juhul, kui see on liiga paks, kinnitub liiga madalale või takistab huule liikuvust.

Diasteem

Diasteemi esinemist ülemiste tsentraalsete intsisiivide vahel võib pidada normaalseks arenguetapiks. Intsisiivide lõikudes jääb nende vahele intermaksillaarne õmblus, mis võib takistada lõikuvate hammaste nihkumist üksteisele liiga lähedale. Vahe tekkele aitab kaasa premaksilla kasv intsisiivide lõikumise ajal. Edasises arengus suruvad lõikuvad kaniinid intsisiivide juurtele (nn inetu pardipoja staadium), see takistab samuti diasteemi sulgumist.

Diasteem esineb umbes 98% 6–7-aastastest lastest, 12–18-aastastel väheneb sagedus umbes 7%-le. Vahe sulgumisele aitab kaasa surve lõikuvatelt hammastelt, kuid oluline roll on ka normaalsel lihasfunktsioonil ja lapse teadlikkusel suu ja huulte kinnihoidmise vajalikkusest.

Lisaks normaalsele arengule võib diasteemil olla ka teisi põhjusi, näiteks lateraalsete intsisiivide puudumine, mesiodens, suurenenud horisontaalne lahi jm.

Ülahuule kida kui diasteemi põhjus?

John G. Edwards uuris diasteemi ja kida vahelisi seoseid. Leiti, et ebanormaalne kida võis esineda ka ilma diasteemita, samuti esines diasteemiga patsiente, kelle kida oli normaalne.

Millal vajab kida eemaldamist?

1. Bergström tegi uuringu, millesse kaasati 664 diasteemiga 8–9-aastast last. Pooltel opereeriti kida kohe, ülejäänutest moodustati kontrollgrupp. Uuring näitas, et pikemas perspektiivis on tulemus sama, ainult frenektoomiagrupis oli sulgumine kiirem.

Kida varane eemaldamine võiks olla näidustatud ainult juhul, kui diasteem vajab kiiret sulgemist, tavaliselt avaldavad selleks soovi lapsevanemad.

Varasel kida eemaldamisel võivad ilmneda ka negatiivsed tagajärjed, operatsiooni tulemusena võib tekkida armkude, mis omakorda takistab diasteemi sulgumist.

Tänapäevane lähenemine diasteemile ja ülahuule kidale

Diasteemi iseeneslikku sulgumist võib oodata kuni seitsmendate hammaste lõikumiseni, kui seda siis toimunud ei ole, on näidustatud vahe ortodontiline sulgemine. Pärast vahe sulgemist kida sageli väheneb ja kinnitus nihkub ülespoole ning operatsioonivajadus kaob. Kui kida hammaste vahel tursub ja põletikuliseks muutub, on selle eemaldamine näidustatud. Seega tuleks otsus kida operatsiooni osas teha pärast vahe sulgemist, siis ei oleks operatsioonijärgne armkude vahe sulgemise takistuseks.

Diasteemi sulgemine ja kida eemaldamine ei kindlusta hammaste iseeneslikku püsimist selles asendis. Seetõttu on ortodontilise ravi järel näidustatud jäävretentsioon hammaste sisepinnale kinnitatud traadiga.

Kokkuvõte

Diasteemi ja kida ei saa pidada alati koos eksisteerivateks probleemideks. Varane kida eemaldamine diasteemi sulgumise eesmärgil ei ole enamasti näidustatud.

Kasutatud kirjandus

1. Taylor, J. E. Clinial observation relating to the normal and abnormal frenum labii superioris, Am J Orthod Oral Surg 1939; 25: 646–650.
2. Edwards, J. G. The diastema, the frenum, the frenectomy: a clinical study, Am J Orthod 1977; 71 (5):  489–508.
3. Bergström, K., Jensen, R., Mårtensson, B. The effect of superior labial frenectomy in cases with midline diastema, Am J Orthod 1973; 63 (6): 633–638.
4. Keim, R. G. The role of the frenum, J Clin Orthod 2009; 43 (9): 545–546.