Rahulolu hambaarstiteenusega on eestlaste seas endiselt kõrge

Veebruari lõpus tutvustas sotsiaalministeerium iga-aastase uuringu „Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2015“ tulemusi, millest selgus, et tervelt 93% hambaarsti vastuvõtul käinutest jäi külastusega rahule. Siiski püsib hambaraviteenuse kasutajate osakaal elanikkonnast 40% juures, jäädes alla nii perearstil kui ka eriarstil käinute hulgale.

TNS Emori poolt läbiviidud uuringu eesmärk oli eelkõige saada ülevaade elanikkonna rahulolust tervishoiukorralduse, meditsiiniteenuste kättesaadavuse ning kvaliteediga. Uuringust selgus, et 73% Eesti elanikest peab arstiabi kvaliteeti heaks ning 42% on rahul arstiabi kättesaadavusega. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles uuringu tulemuste avalikustamisel, et arstiabi Eestis on maailmatasemel ning väga suurt rolli selles näeb ta just perearstide tegevusel, kelle vastu patsientide usaldus pidevalt kasvab.

Uuringuekspert Jaanika Hämmal toob välja, et kõige kõrgem on eestlaste rahulolu hoopis hambaarsti ja pereõe teenustega: mõlemaga jäi rahule 93% külastanutest. Järgnevad perearst ja eriarst (rahul 91% külastanutest), haiglaraviteenus (rahul 89% viibinutest) ning kiirabi (rahul 86%).

Hambaarsti külastamine püsib madalal

Viimase 12 kuu jooksul on hambaarsti vastuvõtul käinud ligi 40% 15–74-aastastest Eesti elanikest. Enim külastavad hambaarsti naised ja 15–19-aastased noored. Vaadates hambaarsti visiidil käinute profiile, võib välja tuua, et kõrgharidusega inimesed külastavad samuti tihemini hambaarsti, eriti Põhja-Eestis (sh Tallinnas). Vähem on aasta jooksul hambaarsti külastanud mehed, 20–29-aastased, esimese taseme haridusega inimesed ja maapiirkondade elanikud.

Neil, kes ütlesid, et käivad hambaarsti juures harvem kui kord aastas, paluti põhjendada, miks see nii on. Sarnaselt varasemale jättis suur osa inimestest hambaarstile minemata majanduslikel põhjustel, seda eriti 20–29-aastaste seas. Meessoost vastajad tõid tihti välja ka kaebuste puudumise ning sellest tuleneva vajaduse hambaarstile mitte minna.

Alla 19-aastaste ravivõimalusi ei kasutata piisavalt

Uuringus pöörati tähelepanu ka elanikkonna teadlikkusele hambaravist kuni 19-aastastele. Tulemused näitasid, et 88% Eesti elanikest on kursis sellega, et alla 19-aastastele on hambaravi Haigekassa lepingupartnerite juures tasuta. Viimase aasta jooksul käis ligi 57% vastanutest, kel on kuni 19-aastaseid lapsi, nendega hambaarsti juures või on laps käinud seal iseseisvalt. 2014. aastal oli vastav näitaja kõrgem – 67%. Need, kelle laps käib hambaarsti juures harvem kui kord aastas, tõid sarnaselt varasemale peamise põhjusena esile kaebuste puudumise. Oluliselt vähem mainiti muid põhjusi: hirmu protseduuride ees, raskust leida sobivat vastuvõtuaega jne. Tasulist hambaarsti on lapsega külastanud 11% neist, kel on kuni 19-aastaseid lapsi. 10% ütleb, et see on olnud teadlik valik.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross sõnas oma ettekandes, et haigekassa prioriteediks on kvaliteetsete tervishoiuteenuste võrdse kättesaadavuse võimaldamine ning olemasolevate ressursside optimaalne kasutus – tagamaks patsiendile, et nõutav omaosalus ei tekitaks vaesumist ja seeläbi ravi vältimist, mis tähendaks hiljem ühiskonnale suuremaid kulutusi haiguste hilisemates staadiumites.

Kasutatud TNS Emor andmeid. Lisalugemiseks: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Uudised_pressiinfo/arstiabi_uuringu_aruanne_2015_tnsemor_16122015.pdf