Quo vadis, Eesti hambaravi?

Kuna minu aeg EHL presidendina on ümber saamas, siis oleks kohane anda ülevaade kahe ametiaja jooksul hambaravivaldkonnas saavutatust. Stardipositsiooni määramiseks sobrasin vanades arvutifailides ja leidsin 2013. aastast, mil presidendiametis alustasin, sotsiaalministrile koostatud pöördumise mustandi, milles toodud teeside järgi on hea teemat arendada.

Suutervise edendamine endiselt vaeslapse rollis

Kuna olin tollal haigekassa rahastatud terviseedendusliku projekti „Laste hammaste tervis“ eestvedaja, siis on igati loogiline, et esikohal oli üleskutse luua Tervise Arengu Instituudi juurde spetsiifiliselt suutervise edendamist üleriigiliselt koordineeriv ametikoht, kes koostaks tegevuskava ja püstitaks selgelt mõõdetavad eesmärgid, milliste elluviimiseks oleks fikseeritud kindel eelarve. Hea tervis on põhiseaduslik õigus ja meie teame, kui olulist rolli mängib ühiskonnale suurimat haiguskoormust põhjustavate südame-veresoonkonna haiguste kujunemisel parodontiit.

Tänase seisuga võib tõdeda, et suutervist edendav tegevus on kuue aasta jooksul vaevaliselt tõusmas prioriteetsemaks, kuid ikka veel on Suukool juhitud õhina- ja rahastatud projektipõhiselt, mitte riikliku strateegiana eelarvessse raiutuna ja konkreetse ametniku vastutada. Aga olen rahul, et progress tervist edendava projekti eelarve ja sihtgrupi järjepideva kasvu ja suutervise uuringute riikliku rahastamise näol on praktikas olemas.

Haritud abipersonali puudus

Teise teemana oli kuue aasta vanuses pöördumises esile toodud suuhügienistide koolituse käivitamise hädavajalikkus, sest selle ameti esindajate vähesuse tõttu tegemata jääv ennetustöö takistab rahvastiku tasemel optimaalse suutervise saavutamist. Maailmas on riike, kus hügienistide ja hambaarstide arv on pea võrdne ning samas ka neid, kus hügienistid kutsena üldse puuduvad. Aga seal on hambaarstid delegeerinud profülaktilise töö vastava väljaõppe saanud assistentidele, keda meil samuti pole. Hügienistikoolituse käivitamise teema on tegelikult püsivalt päevakorral, kuid kuna riik ei soostunud Tartu Ülikoolis vastavat õpet rahastama, siis on pall praegu Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli käes, kes lisaks juba eeloleval sügisel käivituvale hambaarsti assistentide töökohapõhise õppe käivitamisele uurib ka suuhügieeniõe tasemel õppetöö käivitamise võimalusi.

Hambaravihüvitis olgu proaktiivseks tegevuseks.

2013.a pöördumises sarjasin 2003. a poliitilist otsust täiskasvanute rahalise hambaravihüvitise lõpetamise kohta ja tegin ettepaneku vastutuse indiviidile delegeerimise asemel hakata riiklikult ennetama haigestumist. Sellest, et 2017. a kehtestatud mitterahalise hambaravihüvitise juures terviseminister EHL ettepanekuid üldse ei arvestanud, on muidugi kahju, kuid suurema murena tõi see esile meie endi ebakollegiaalsuse. Lühikese kasu vaates on haigekassaga täiskasvanute ravi rahastamise lepingu sõlminud kolleegid lõhkunud arstkonna ühtsuse. Riik kuulutab ju valjuhäälselt, et soovib lõpetada erisuse meditsiinisüsteemis, kus hambaarstid teenusele ise hinna kujundavad. Väärtuspõhise käitumise puudumine on meid nüüdseks viinud pika sammu ühtse riiklikult kehtestatud hambaraviteenuste hinnakirja poole. Tänavu 23. juulil ministrile saadetud pöördumises tegin veelkord ettepaneku taaskehtestada rahaline hüvitis, millega riik toetaks vaid profülaktilisi teenuseid, mis jõustaks patsienti kogu ühiskonnale kalliks kujunevast hammaste restauratiivse ravimise spiraalist välja rabelema.

EHL juhatamise tööst

Kuna mina juhatuses lõpetan, siis tänan siinkohal siiralt kõiki juhatuse ja volikogu liikmeid, kontoritüdrukuid ja kõiki teisi, kes on mind presidenditöö juures toetanud ning muidugi perekonda, kes seda kannatlikult talunud on. Järgmisse juhatusse kandideerijatele infoks, et lisaks vaimus 24/7 valmisolekule hambaarstinduse huve kaitsta tuleb kolme aasta jooksul ka füüsiliselt leida 30 reedet juhatuse ja volikogu koosolekutel osalemiseks. Presidendiameti pidajale lisandub (minu kalendri näitel) veel 165 EHL esindusisikuna peetud koosolekut, kohtumist, esinemist vms üritust, millele lisanduvad esindusülesanded välissuhtluses.

Aga pealkirja küsimusele vastates – Eesti hambaravivaldkond areneb selles suunas ja sellise kiirusega, kui palju juhatus võtab energiat sellesse süsteemi suunata. Hambaravindus on üks kohmakalt suur laev, mille kursi muutmine võtab aega ning mida varitsevad vähem ja rohkem nähtavad karid. Jõudu nende vältimisel uuele meeskonnale ja selle kaptenile!

Marek Vink

EHL president