Mine põhisisu juurde
Astu liikmeks
Astu liikmeks
tooth

Hambakliiniku personali MMR tasuta vaktsineerimine

Terviseamet edastas info, et käesoleval ajal on võimalus ühekordselt pakkuda hambaarstidele, hambaarsti assistentidele ja teistele hambakliiniku töötajatele tasuta MMR vaktsiini leetrite, mumpsi ja punetiste vastu immuniseerimiseks.

Soovitused leetrite-vastase vaktsineerimise osas

  1. Isikutel, kes ei ole leetreid põdenud ja keda ei ole leetrite vastu vaktsineeritud, on soovitatav teha MMR vaktsiini 2 doosi vähemalt 4 nädalase intervalliga.
  2. Isikutel, kes on vaktsineeritud MMR vaktsiini ühe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga.
  3. Isikutel, kes on sündinud enne 1980. aastat ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini ühe doosiga, on soovitatav teha vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga.
  4. Isikutel, kes on sündinud ajavahemikul 1980- 1992. a ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini ühe või kahe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga, sh ka juhul, kui vähemalt ühe doosi manustamine jäi mainitud vahemikku.
  5. Isikutel, kes on sündinud pärast 1993. a ja on vaktsineeritud MMR vaktsiini kahe doosiga, pole vaja ennast korduvalt vaktsineerida.
  1. Isikutel, kellel puuduvad andmed oma varasemate vaktsineerimiste kohta leetrite, mumpsi ja punetiste vastu, on soovitatav teha MMR vaktsiini 2 doosi vähemalt 4 nädalase intervalliga.

 

MMR vaktsineerimine on näidustatud kõigile immuniseerimata isikutele,  eeskätt inimestele

  • kelle peres on alla 1-aastased lapsed, immuunpuudulikkusega isikuid (nt keemiaravi saajaid, HIV-positiivseid) või rasedad;
  • kes plaanib reisida leetrite kõrge haigestumisega piirkondadesse (eeskätt Ukraina);
  • kes plaanivad rasestuda;
  • kes on tööalaselt ohustatud (nt tervishoiutöötajad).

MMR vaktsiini doseerimine ja manustamisviis

Vaktsiiniannus on 0,5 ml. Vaktsiin tuleb süstida lihasesse või naha alla. Eelistatud süstekohad on reie anterolateraalne piirkond väiksematel lastel ning deltalihase piirkond suurematel lastel, noorukitel ja täiskasvanutel. Vaktsiin tuleb manustada naha alla trombotsütopeenia või mis tahes hüübimishäirega patsientidele.

Vaktsiin on vastunäidustatud isikutele, kellel esineb ülitundlikkus vaktsiini toimeainete või abiainete või neomütsiini suhtes, rasedatele ja raske immuunpuudulikkusega inimestele. Peale MMR-vaktsineerimist soovitatakse 1 kuu vältel rasestumisest hoiduda. Vaktsiini manustamine tuleb edasi lükata inimestel, kellel esineb äge palavikuga kulgev raske haigus.

Isikuid, kellel on pärast muna söömist tekkinud anafülaksia, peab vaktsineerima erilise ettevaatusega (nt haigla tingimustes).

MMR vaktsiinide sagedasemad kõrvaltoimed

Kõige sagedamini esineb MMR-vaktsiiniga süstekohareaktsioone (valulikkus, punetus, turse jms), mis tekivad tavaliselt 24 tunni jooksul pärast vaktsineerimist. Süstekohareaktsioonid on üldiselt kerged ning mööduvad iseenesest 2–3 päeva jooksul. Kui reaktsioon on ülemäära häiriv ja süstekoht valutab, võib kasutada selle leevendamiseks jahutavat kompressi (20% alkoholilahuse, kummelitee või lihtsalt külma veega) ja/või valuvaigistit (nt paratsetamool või ibuprofeen).

Lisaks võib tekkida palavik: 5–15%-l tekib palavik 7.–12.päeval pärast vaktsineerimist ja võib kesta 1–2 päeva. Seejuures tuleb arvestada, et palavik võib olla seotud MMR-vaktsiiniga, aga võib tekkida ka samaaegselt lisandunud muust infektsioonist (sellele peaks alati mõtlema). Palavikku saab alandada paratsetamooli või ibuprofeeni abil.

Lööve võib tekkida 7–10 päeva pärast MMR-vaktsiiniga vaktsineerimist ja kestab sagedamini ligikaudu 2 päeva. Lööve meenutab leetrite löövet, kuid ei ole leetrid. Seisund ei ole nakkusohtlik.

Tõsiste reaktsioonide hulka kuulub ülitundlikkusreaktsioon, sh anafülaksia. Anafülaktilisi reaktsioone esineb väga harva (3,5–10 juhtu 1 miljoni vaktsiiniannuse kohta Bohkle K et al 2003). Põhjuseks võivad olla erinevad vaktsiini abiained, nt želatiin. Munaallergia korral on anafülaksia risk madal, kui varasemalt pole esinenud kanamunavalgule anafülaktilist vm kiiret tüüpi allergilist reaktsiooni.

MMR vaktsiini kaitseefektiivsus

  1. süsti järgselt
  • leetrid – 90%
  • mumps – 64%
  • punetised – 95%
  1. süsti järgselt kaitseefektiivsus leetrite ja punetiste osas >95%, mumpsi osas ~80%

Allikas: Pink Book 2008, Dayan et al NEJM 2008, Hviid et al Lancet 2008

MMR vaktsiinide omaduste kokkuvõtted

Antikehade määramine

Kui inimene soovib enne vaktsineerimist kontrollida, kas tal on leetrite/punetiste/mumpsi vastane immuunsus  olemas, võib ta seda teha tasulise uuringuna erinevates laborites.

Sotsiaalministeeriumi immuunprofülaktika ekspertkomisjoni soovituse kohaselt on eelistatav eelkõige täiskasvanute MMR vaktsineerimine/korduvvaktsineerimine lähtudes ülalmainitud vaktsineerimissoovitustest, mitte antikehade määramine.

MMR-ga tasuta vaktsineerimiseks tuleb võtta ühendust oma perearstiga/pereõega ja kokku leppida vaktsineerimise kuupäev ning aeg.

Ülaltoodud pakkumine kehtib kuni 18.12.2020. Palume aga kasutada esitatud võimalust nii kiiresti kui võimalik kuni respiratoorsete haiguste kõrghooaeg ei ole veel alanud.