Hambaarstide ühenduste ajaloost Eestis – 1998–2007, II osa

Hambaarstide ühenduste ajaloost Eestis – 1998–2007

II osa

Hambaarstide ühenduste ajaloost kõneleva ülevaate esimeses osas kirjutasime, et hambaarstid hakkasid Eestis ühendustesse kogunema sajandi eest, täpsemalt 1921. aastal. Vahepealsed kümnendid mahutasid endasse kaks täiesti erinevat perioodi. Sellise organiseerumise poole, nagu me täna teame, hakati Eestis liikuma 90ndate lõpuaastail.

Kolmandat perioodi, mis sarnaneb oma olemuselt üsna palju erameditsiini juurutanud esimesele perioodile, iseloomustavad ennetustöö, hambaarstide kvalifikatsiooni tõstmine ning ühise organisatsiooni moodustamine.

Aasta 1998 hakul reorganiseeriti Eesti Stomatoloogia Selts, muudeti nime ja võeti vastu uus põhikiri. Selts oli juriidiliste isikute ühendus, millesse kuulus 527 liiget neljast piirkondlikust seltsist: Tallinna, Tartu, Saaremaa ja Viljandi Stomatoloogide Seltsist. Liitumisleping sai allkirja 1999. aasta lõpuks. Kolm aastat hiljem liitus seltsiga Eesti Kutseliste Hambatehnikute Selts.

Reorganiseerimise järel elavnes tegevus oluliselt ja muutus mitmekesisemaks. Järjest enam tähelepanu said läbirääkimised Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumiga, 1995. aastal astuti Ülemaailmse Hambaarstide Föderatsiooni liikmeks, samuti selle föderatsiooni Euroopa regionaalse organisatsiooni liikmeks. Selts kuulus ka Eesti Arstide Liidu liikmesnimekirja.

Aastal 1998 võttis selts üle Tartu Stomatoloogide Seltsi poolt 1996 alustatud, algselt erialaajakirja järgi nimetatud Quintessenz Eesti nimelised hambaarstide päevad. Konverentsile olid nüüdsest kutsutud ka hambaarstide abilised ja õed, lisaks ettekannetele said huvilised igal aastal vaadata temaatilist näitust. Lektoreid saabus nii kodumaalt kui välisriikidest. Ajakirja Quintessenz Eesti toimetati aastani 2000.

Seltsi tegevuse oluliseks eesmärgiks oli oma liikmete kvalifikatsiooni parandamine. Koolitusi toimus hulgaliselt ning näiteks 2000. aastal andis selts välja koguni 1527 osavõtutunnistust seltsis registreeritud loengutest, seminaridest ja praktilistest õppustest.

Kahe erineva skeemi järgi töötati aastatel 1998 ja 2004 välja kulupõhised hambaraviteenuste hinnad. Uue aastatuhande hakul sõlmiti Softronic Balticsiga koostöölepe hambaarstidele mõeldud tarkvara koostamiseks. Aasta 2003 tõi hambaarstide pädevussertifitseerimise.

Lisaks oma liikmete kvalifikatsiooni parandamisele oli seltsil ka teine eesmärk: suu- ja hambahaiguste ennetustöö tegemine. Teise klassi lastele loodi kokkuvõttes ligi kümme aastat väldanud projekt “Kopra-Miku”, Eesti Haigekassa toel vaadati piirkondlikult läbi 5–6-aastaste laste hambaid, valmis videofilm “Terved hambad”, lüümikukomplekt “Kauni naeratuse nimel” ning Edgar Valteri illustreeritud voldikud “Minu hambad”. Tõlgiti WHO väljaanne kooliõpetajatele, kujundati ja võeti kasutusele “Hambapass”. Koostati lauamäng, avati suutervise veebilehekülg www.ut.ee/tervis/hambad ning laste teatrietendustel levitati hambahaiguste ennetuse põhitõdesid etteastete, postrite ja voldikute abil. Valmisid mitmed erialaraamatud.

Aastal 1998 registreeriti Eesti Hambaproteesimise Selts, 2003 Eesti Näo-lõualuukirurgide ja Plastikakirurgide Selts ning aasta hiljem Eesti Ortodontide Selts. Elule lisasid värvi 1995. aastal asutatud Eesti Meeshambaarstide Klubi ja 2001 loodud Naishambaarstide Ühendus.

Eesti Stomatoloogia Selts polnud aga üheksakümnendail ja uue aastatuhande hakul ainus suur organisatsioon, mis hambaravi teemadel Eestis tublit tööd tegi. Niisama aktiivselt tegutses Eesti Hambaarstide Liit, mille asutasid 1991 Eesti Vabariigis töötavad erahambaarstid oma huvide kaitseks. Seltsi töö toimus ühiskondlikel alustel ning põhikirja kohaselt oli liidu tegevuse eesmärgiks edendada stomatoloogia valdkonda Eestis ning võtta endale ametiühingu funktsioonid.

Tallinnas korraldas liit hambaravimesse ning populaarseid suvepäevi. Anti eksperthinnanguid tegevuslitsentside väljastamiseks, töötati välja hambaarstide eetikakoodeks, tehti koostööd haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga ning 1991. a sõlmiti koostöölepingud Põhjamaade hambaarstide liitudega. Aastal 1998 viis liit Eesti Euroopa Liidu juures oleva Dental Liaision Committee vaatlejaliikmeks ning 2004. aastal Council of European Dentists liikmesriigiks, mille juhatuse koosolek peeti 2007 juba Eestis.

Kui stomatoloogia selts tegeles väljaandega Quintessenz Eesti, siis hambaarstide liit alustas 1999 koostöös Eesti Hambatehnikute Liiduga ajakirja Hammas väljaandmist. Käivitati hambahaiguste ennetuse kooliprogramm neljandatele klassidele ja tasuta läbivaatuse kampaania täiskasvanutele.

Üsna pea asusid kaks organisatsiooni – Eesti Stomatoloogia Selts ja Eesti Hambaarstide Liit – koostööd tegema. Suurenesid haigekassa ja sotsiaalministeeriumiga peetavate läbirääkimiste töömahud ning liit ja selts hakkasid probleeme ühiselt lahendama. Ametlik koostööleping allkirjastati 1998. aastal, milles nõustuti konsulteerima omavahel kõigis hambaarstkonda puudutavates küsimustes ning kooskõlastama omavahel tegevusvaldkonnad ja tööplaanid.

Koostöö tekitas aga olukorra, kus kahe hambaravi erialaorganisatsiooni paralleelne tegutsemine kaotas mõtte ning üha enam hakkas kostuma mõtteavaldusi ühinemise otstarbekusest. Aastal 2003 alustati läbirääkimisi, et kaks organisatsiooni ühendada ning järgneval aastal kirjutati lepingule alla. Läbiti pikk juriidiline kadalipp, pärast mida kinnitati 2007. aastal lõpuks MTÜ Eesti Hambaarstide Liidu põhikiri.

Aastaks 2007 oli Eesti Hambaarstide Liidul 430 liiget, Eesti Stomatoloogia Seltsil aga 527 liiget. Uus organisatsioon koondas liitumishetkel enda alla 692 liiget, ühingu logoks sai Eesti Stomatoloogia Seltsi logo all tuntuks saanud hambakestega rukkilill. Liit jätkas algupäraselt stomatoloogia seltsi traditsiooniks olnud auliikme tiitli väljaandmist tublit erialast tööd teinud kolleegidele – viimati, 2015. aastal pälvis selle preemia Siiri-Mai Mäenurm. Pärast ühinemist normaliseerus erialane tegevus taas, ent siis juba uues, aktiveeritud rütmis. Nii toimib Eesti Hambaarstide Liit tänaseni.

Toimetanud Britt Rosenberg

Kasutatud kirjandus

Saag, M., Nõmmela, R., Lepasaar, E. (2008) Hambaarstide ühendused Eestis aastatel 1921– 2008, Eesti Arst 87 (7–8), 511–517.