Haiguste ennetamine muutub aina olulisemaks

Haiguste ennetamine oli keskne teema mai lõpus Viinis toimunud Euroopa Hambaravi Nõukogu üldkoosolekul. 31 Euroopa maa hambaarstide erialaliitudest koosnev üldkogu rõhutas, et suutervis tähendab rohkemat kui vaid korras hambad. Suutervis tähendab võimet rääkida, naeratada, nuusutada, maitsta, katsuda, närida, neelata ja väljendada näoilmeid enesekindlalt ilma ebamugavuse ja valutundeta. 

Euroopa seisab tõsise probleemi ees, sest vananev elanikkond tähendab järjest suuremaid kulutusi tervishoiule, kuid tööealisi inimesi, kes peaksid tervishoiusüsteemi üleval pidama, jääb aina vähemaks. Tervishoid vaevleb juba praegu kitsukese eelarve käes. Seega on ainus võimalus solidaarse ravikindlustuse tagamiseks senisest efektiivsem raha kasutus, mis tähendab proaktiivse ravi osakaalu suurendamist.

Moodne teadus tunnistab, et suuhaigused on ennetatavad. Hambakaaries näiteks on süsivesikurikka dieedi põhjustatud elustiilihaigus, mille taustaks on inimeste puudulik teadlikkus suutervisest. Seepärast on kaariesehaiguse raviks oluline välja selgitada indiviidi kaariese konkreetne põhjustaja, et see arsti ja patsiendi koostöös kontrolli alla saada. Riigi huvi täiskasvanute hambaravihüvitise kehtestamisel piirdus võimalikult madala hinnaga hambaaukude täitmisega, mis rahvatervise seisukohast muudab kulutatud miljonite efekti nullilähedaseks, sest haigus määndab hammast täidise kõrvalt endiselt. Riiklikult rahastatud haiguste reaktiivne ravi ei aita patsientidel kuidagi kokkuvõttes ühiskonnale väga kulukast hammaste lõputu ravimise spiraalist välja tulla. 

Hambaarstide liit on teinud korduvalt ettepaneku, et hambaravihüvitis oleks mõeldud eelkõige proaktiivseks tegevuseks, kuid terviseminister 2017. aastal kehtestatud mitterahalise hambaravihüvitise juures neid ettepanekuid ei arvestanud. Tänavu 23. juulil värskele sotsiaalministrile saadetud pöördumises tegin veelkord ettepaneku taaskehtestada rahaline hüvitis, mille profülaktikapakett jõustaks patsienti restauratiivse ravimise lõputust tsüklist välja rabelema. Proaktiivse tegevuse eemärk on elanikkonna terviseteadlikkuse suurendamise kaudu inimeste võimestamine ehk neile sisemise kontrolltaju andmine haigustegurite kontrollimiseks. Inimeste jõuetuse põhjuste osas oma tervisekäitumise parandamisel peabki praegu esimesena peeglisse vaatama riik, kes tervise säilitamise asemel rahastab selle remontimist.

Lisaks laialt levinud suuterviseprobleemidele, nagu kaaries ja parodontiit, tuleb tegeleda ka suupiirkonna pahaloomuliste kasvajate ennetamisega. Suuõõnevähk on üks väikseima ellujäämismääraga vähkkasvajaid ja seda peamiselt hilise avastamise tõttu. Peamised vähi põhjustajad on tubaka ja alkoholi tarvitamine ning inimese papilloomiviirus, millest esimestena mainitute mõju on inimeste harjumusi muutes võimalik märkimisväärselt vähendada. Lisaks vähendab suu- ja hambahaiguste tõhus ennetamine infektsioonide antibiootikumidega ravimise vajadust. Ajal, mil antibiootikumiresistentsus on ülemaailmselt kasvav mure, satume varsti sundseisu, kus ravile allumatuse tõttu muutubki preventsioon ainsaks võimaluseks. Nii olgu kõigi arstierialaliitude ühtne sõnum tervishoiupoliitika kujundajatele selge: me vajame tervishoiu rahastamises põhimõttelist muutust, suunates senisest rohkem ressurssi haiguste ennetamisele, et interdistsiplinaarses ja -sektoraalses koostöös haiguste riskitegurid paremini kontrolli alla saada.

Hambaarstide Liit teeb siinkohal konkreetse üleskutse luua Tervise Arengu Instituudi juurde spetsiifiliselt eelkõige suutervise (sest selle ravi on patsiendi omavastutusel) edendamist üleriigiliselt koordineeriv ametikoht, et koostada tegevuskava ja püstitada selgelt mõõdetavad eesmärgid, mille elluviimiseks oleks fikseeritud kindel eelarve. 

Hea tervis on põhiseaduslik õigus ja iga hambaarst teab, kui olulist rolli mängib ühiskonnale suurimat haiguskoormust põhjustavate südame- veresoonkonnahaiguste kujunemisel ohjeldamatu parodontiit. Suutervis on lahutamatu osa inimese tervisest.