Ülevaade

Hambaarstid on oma praktikas palju kokku puutunud kuiva suu sündroomiga, kuid paljude kesknärvisüsteemi haiguste korral on kaebuseks hoopis liigne süljeeritus. Sialorröa on sagedane kaebus patsientidel, kes põevad selliseid neuroloogilisi haigusi nagu laste tserebraalparalüüs (Erasmus et al. 2010), amüotroofne lateraalskleroos (Møller et al. 2011) ja Parkinsoni tõbi (PT) (Friedman et al. 2001), mille puhul hüpersalivatsiooni võib

Tööga seotud terviseriskid võib jagada kaheks – ühed mõjutavad meie füüsilist tervist, teised vaimset. Vaimset tervist mõjutavad psühhosotsiaalsed ohutegurid, mille tervisemõju avaldub läbi stressireaktsiooni. Stressireaktsioon võib omakorda viia nii füüsilise kui ka vaimse tervise probleemideni. Seda tõestavad mitmed Eestis tehtud uuringud. Sotsiaalministeeriumi 2006. aastal teostatud uuring näitas, et 53% töötajatest peab oma tööd väsitavaks. 2009.

Ortodontilise ravi lõpus, optimaalse tulemuse saavutamise järel, eemaldatakse ortodontilised raviaparaadid ning paigaldatakse tulemuse stabiliseerimiseks hoideaparaadid (reteinerid). Juhul kui hammaste uus asetus ei ole fikseeritud, on hammastel pärast ortodontilise ravi lõpetamist kalduvus liikuda tagasi oma esialgsesse positsiooni. See liikumine toimub periodontaalligamentide pinge, hammaste mitteideaalsete kontaktide ja normaalsete füsioloogiliste ealiste muutuste tõttu. Reteinerid aitavad säilitada ortodontilise raviga

  Huule-suulaelõhe on kaasasündinud arenguanomaalia. Maailmas sünnib iga 700–850 elussünni kohta üks huule-suulaelõhega laps. Riigiti võib sagedus olla erinev. Eestis sünnib ligikaudu 20 huule- ja/või suulaelõhega last aastas. Huule-suulaelõhe täpne tekkepõhjus ei ole sageli teada, kuna tegemist võib olla multifaktoriaalse etioloogiaga. Olenevalt sellest, millises Eesti piirkonnas huule-suulaelõhega laps sünnib, suunatakse ta edasi kas SA Tartu

Ei ole saladus, et alalõualiigesega arvestamine hambumuse korrigeerimisel tekitab arstide seas vastakaid arvamusi. Vastava alaga tegelevad erinevad koolkonnad ning nende vahel pole kindlaid kokkuleppeid terminoloogia, uurimismeetodite ega ravi osas. Põhilised probleemid, mis üles kerkivad, sisaldavad endas küsimusi hambumuse tõstmise kohta – näiteks et luua ruumi kulunud hammastele ja/või parandada esteetikat (kui palju saab ja võib

Autoga sõites kuulan enamasti Vikerrraadiot. Ükskord rääkis keegi mees väga sütitavalt hammaste tervisest ja kriitilisel toonil õunamahlast. Minu abikaasa, kelle lapsepõlvekodu aias on loendamatu hulk õunapuid ja kelle õunamahlavarude kõrval Andrus Ansipi 120 liitrit kahvatub, ei talunud seda juttu ja pani raadio kinni. Sügisel saabus meilile teade, et Tallinna Perearstide Seltsi korralistele seminaridele tuleb esinema

Antibiootikumide määramine kuulub hambaarstide igapäevapraktikasse. Üldjuhul on kasutusel kitsas valik antibiootikume. Paraku on kõigil antibiootikumidel mitmeid koos- ja kõrvaltoimeid, millega tuleb arvestada. Kindlasti on oluline enne antibiootikumravi määramist selgitada välja infektsiooni alge, täpsustada ravikuuri kestvus, eristada empiirilist ja etioloogilist ravi, arvestada võimalike ravimallergiatega, kõrvaltoimetega ning teiste ravimitega raviskeemis. Eriti kõrge risk kõrval- ja koostoimete tekkeks

        Arvestuslikult on maailmas üle 400 miljoni inimese, kellel on allergiline ninapõletik ehk riniit, kuid tihti on see diagnoosimata ja ravimata. USA-s on allergilist riniiti täiskasvanueas 10-30%-l elanikkonnast ja kuni 40%-l lastest. Eestis on allergilist riniiti eelkoolieas 5%-l, koolieas 10-15%-l ja täiskasvanutel umbes 10%-l. Allergilise riniidi sünonüümina kasutatakse allergilise nohu terminit ja

Adenoid ehk ninaneelumandel ehk Luscha tonsill on ninaneelus asuv lümfoidkoeline moodustis. Üsasiseselt on adenoid identifitseeritav 4.–6. rasedusnädalal ning täielikult välja arenenud 7. raseduskuuks. Adenoid jätkab kasvu kuni 5.–6. eluaastani, sellest vanusest alates limiteerib hüpertroofiat apoptoos ehk rakusurm. Kuna adenoid asub ninaneelus, satub selle pinnale pidevalt sissehingatavaid patogeene. Adenoidi moodustavad lümfikoed, mis toodavad immunoglobuliine ja T-

Astma on sage krooniline haigus nii lastel kui täiskasvanutel. Maailmas on hinnanguliselt umbes 3 miljonit astmahaiget ja haigestumus sageneb. Eestis on astmat kahe aasta vanuses 2%-l ja koolieas 9%-l lastest ning täiskasvanueas 5–7%-l. Tegemist on hingamisteede kroonilise põletikuga, millega võivad kaasneda köha, bronhide silelihaste spasm, röga eritus. Häiritud on just väljahingamise faas, millega võib kaasneda

Suukuivus ehk kserostoomia on üsna levinud probleem, mis mõjutab oluliselt nii suu tervist kui ka patsiendi üldist elukvaliteeti. Suukuivuse põhjustajatena võib tuua välja sülje koostise muutuse ning süljeproduktsiooni languse. Seoses ravimite üha laialdasema kasutamisega tuleks tekkepõhjuste otsimisel tõsiselt analüüsida ka kasutatavate ravimite kõrvaltoimeid. Suukuivust põhjustavaid ravimeid on nii laialt kasutatavate käsimüügiravimite hulgas kui ka pidevalt

Huule- ja/või suulaelõhe on üks sagedasemaid näo- ja lõualuude piirkonna kaasasündinud väärarenguid, esinemissagedusega 1/700 elussünni kohta, sõltuvalt geograafilistest ja etnilistest variatsioonidest. Poistel esineb sagedamini huule- ja suulaelõhet ning tüdrukutel enam isoleeritud suulaelõhet. Sagedamini esineb lõhe vasakul poolel. Huule- ja suulalelõhede kliinilisi klassifikatsioone on erinevaid, kuid üldiselt jaotatakse lõhed kaheks suureks haigusfenotüübiks: huule- ja/või suulalelõhe (CL/P)