Koroonaviirus ja töösuhted-vandeadvokaat Triin Kaurov
Koroonaviirus ja töösuhted- vandeadvokaat Triin Kaurov. Slaide saad vaheta vajutades alt vasakult nooltele-
Ülevaade
Ajakirja "Hambaarst" uusimad artiklid
Igemehaigused, mis need on ja kuidas mõjutavad
Igemehaigused (parodondi haigused) algavad igemetaskust, hambakaela ümbritsevast pehmest koest, ja annavad endast märku veristusega näiteks pärast hammaste pesemist.
Jäävhammaste traumad ja nende ravi
Hammaste traumad võib tinglikult paigutada kõige sagedamini esinevate ägedate/krooniliste haiguste ja vigastuste hulka.
Pädevuse hindamisest ja koolituste korraldamisest
Nagu te kõik teate, teeb EHL igapäevaselt tööd lihtsustamaks Eesti hambaarstide elu.
Ülahuule kida ja diasteem
Sageli peetakse diasteemi põhjuseks ülahuule kida ning soovitatakse see varakult eemaldada, et diasteem võiks sulguda. Ülahuule kida Ülahuule kida on normaalne suuõõne osa – kolmnurgakujuline pehme kude, mis ulatub alveolaarjätke keskjoonelt suuesikusse ja kinnitub ülahuule keskele. Lapse sündides kinnitub kida alveolaarjätkele. Hammaste lõikudes ja lapse kasvades kida paksus väheneb ja kinnitus nihkub järjest ülespoole. Kida
Üldanesteesias hambaravi
Üldanesteesia ehk narkoos on patsiendi tundlikkuse väljalülitamine operatsioonide ning valulike ja ebameeldivate protseduuride puhul. Narkoosi ajal viibib patsient rahulikus unetaolises seisundis. Üldanesteesia viib läbi anestesioloog, kelle peamine ülesanne on tingimuste loomine narkoosi vajavaks protseduuriks – valutustamine ja organismi elutähtsate funktsioonide säilitamine anesteesia ajal. Üldanesteesiat võib läbi viia haiglas, päevakirurgias ning vajaliku inventari ja personali olemasolul ka hambaravikabinettides.
Esteetilised ortodontilised aparaadid
Esteetilised ortodontilised aparaadid võib jagada kolmeks: 1. Läbipaistvad kaped, tuntuim süsteem on Invisalign 2. Keelepoolsetele pindadele paigaldatavad breketid 3. Keraamilised breketid Läbipaistvad kaped Invisaligni puhul toimub kogu hammaste liigutamine peaaegu läbipaistvate kapedega. Kaped on eemaldatavad ja iga kahe nädala tagant saab patsient uue kape. Igasse järgmisesse kapesse on sisse programmeeritud umbes 0,2 mm hammaste nihkumist.
Tallinnas jääb vaimupuudega patsiendile hambaravi üldanesteesias raskesti kättesaadavaks
Vaimupuudega täisealistele inimestele pakutakse meditsiinilistel näidustustel üldanesteesias hambaravi ainult Tartus. Pea kuus aastat on käinud arutelu, et tuua teenus ka Tallinnasse. Probleem tõusis taas päevakorda aprilli alguses, kui Tallinna linnavolikogu liige Külli Urb saatis abilinnapea Merike Martinsonile kirja, milles rõhutas, et vaimupuudega inimese viimine Tartusse on kohati lausa võimatu, mistõttu on teenus Tallinnas hädavajalik. Vastu
Häälekabinet Ida-Tallinna Keskhaiglas
Häälekabinet Ida-Tallinna Keskhaiglas loodi 2008. aasta lõpus häälehäirete diagnostikaks. Diagnostika toimub fleksiibelse videolarüngostroboskoobiga, millega saab kõristruktuure täpsemini uurida, selgitamaks häälehäirete põhjusi. Videolarüngoskoopilisele (VLG) uuringule pöördutakse perearsti või eriarsti (sagedamini KNK-arsti, neuroloogi, pulmonoloogi, gastroenteroloogi) suunamisel. Põhikaebuseks on hääleprobleemid, mida pole ambulatoorsel vastuvõtul indirektse larüngoskoopiaga (joonis 1) diagnoosida õnnestunud. Viimast on keerulisem teostada elava kõrirefleksi või anatoomiliste
Skeleti-lihassüsteemi vaevused – hambaarste ohustav terviseprobleem
Skeleti-lihassüsteemi (luu- ja lihaskonna) vaevused, mis moodustavad kutsehaigustest ligi 45%, on Euroopa Liidus kõige levinum tööga seotud terviseprobleem. On näidatud, et mingil eluhetkel kannatab nende all kuni 90% inimestest. 2009. aastal oli Eestis pikaajaliste skeleti-lihassüsteemi vaevuste tõttu töövõime piiratud 59%-l 15–64-aastastest töötajatest. Ülekoormusest tingitud skeleti-lihassüsteemi vaevused ohustavad hambaarste ja hambaraviga seotud suuhügieniste ning assistente kui täppistöö tegijaid.
Tarkusehambad – müüdid ja tegelikkus
Tarkusehambad on kolmandad molaarid – asuvad kõige kaugemal hambakaares ja lõikuvad tavaliselt viimasena … kui nad üldse lõikuvad! Kas tarkusehambad peab eemaldama? Millal ja miks? Tarkusehammaste normaalseks lõikumiseks peab lõualuu tagumine osa – margo posterior ja ramus mandibulae piisavalt ja oluliselt kasvama, mahutamaks tarkusehambaid. Kui kasv selles lõualuu regioonis on ebapiisav, jäävad tarkusehambad peetunuks. Joonis 1.
