Suuhügienistilt suuhügienistile

Kardiovaskulaarsed haigused ja haiguste sümptomeid suuõõnes Ateroskleroos (Atherosclerosis) iseloomulikud muutused suu limaskesta veresoontes, tugevnenud veresoonte joonis pehmel suulael ja kõva suulae kaarel, keeleveenid laienenud; kollageenkiudude paksenemine; limaskesta värv sõltub kardiovaskulaarse puudulikkuse astmest. Hüpertooniatõbi (Morbus hypertonicus) limaskestal hemarraagilised villid, mis püsivad mõnest tunnist mõne päevani, lõhkedes või resorbeerudes, jättes kiiresti epiteliseeruvad erosioonid. Sagedamini paiknevad villikesed pehme

Koos eluea pikenemisega suureneb krooniliste haiguste põdejate hulk ja haigus piirab neist ligi 90% igapäevategevusi. Kogu rahvastikust hindas 2006. aastal oma terviseseisundit heaks või pigem heaks veidi üle poole ning oma eluviise tervislikeks vaid veidi üle kolmandiku inimestest. Suurimat haiguskoormust põhjustavaks haigusrühmaks on südame-veresoonkonnahaigused, mille kujunemisel mängib samas väga suurt rolli inimeste tervisekäitumine (toitumine, alkoholi

Aastaid hambaravis töötades olen täheldanud esmavisiidile saabuvate patsientide teadlikkuse väga vähest paranemist. Rõõmustavaid juhtumeid siiski esineb. Kuid kui arvestada viimaste aastate aktiivset suutervise edendamist (nt projekt ”Laste hammaste tervis”), võiks teadmised olla põhjalikumad. Erinevad infokanalid levitavad aktiivselt praktilisi teadmisi, mille kasutuselevõtt parandaks suutervist suurel määral. Sportlikke eluviise propageeritakse ja kiidetakse laialdaselt. Treenimisviise on rohkem kui

II osa Suu ja selles esinevad tingimused on soodsaks elu- ja kasvulavaks paljudele mikroobidele ja bakteritele, seda nii hulga kui ka liigirikkuse poolest. Nendevahelisest tasakaalust sõltub meie suu-ja hammaste tervis samuti võivad need mõjutada inimese üldtervist, teatud haiguste teket ja juba esinevate üldhaiguste kulgu. Diabeet Uuringud on näidanud, et diabeedi puhul on tõenäosus röntgenoloogiliseks alveolaarluu