Seadusenurk

Eesti Hambaarstide Liidu palvel olen viimastel kuudel aktiivselt tegelenud nii täiskasvanutele kehtestatud hambaravihüvitiste kui ka raviteenuste hinnakirja küsimustega. On ilmne, et poliitilise taustaga muudatused on seadustesse sisse viidud kiirustades ja alles nende juurutamise käigus on ootamatult esile kerkinud mitmed elulised küsimused sellest, kas ja kuidas on võimalik täiesti uudset süsteemi praktikas rakendada. Esmaseks oluliseks tähiseks

Mis juhtub, kui EHL-i liige astub täna liidust välja? Kas tema kindlustuskaitse lõpeb selle aastaga? Kui arst otsustab EHL-ist välja astuda, siis kuulub hüvitamisele kahjunõue, mis esitatakse 30 päeva jooksul alates väljaastumisest. 30 päeva on antud eelkõige sel eesmärgil, et selle aja jooksul saab arst endale soovi korral osta tagasiulatuva kindlustuskaitse varasemate vigade kindlustamiseks. Alljärgnevalt

Mõni aeg tagasi meedias kõlapinda leidnud küsimus arstide vastutusest ravivea korral on käivitanud debati meditsiinisektori kohustuslikust kindlustusest. Euroopa Liidu patsiendi õiguste direktiivi kohaselt peaks iga liikmesriik tagama, et tema territooriumil toimib ravi puhul kutsealase vastutuse kindlustamise süsteem või muu sarnane meede, mis tagab patsientidele kahjude hüvitamise. Kuigi direktiiv on kehtinud juba mitu aastat, ei ole

Raviveal võivad juriidilises mõttes olla erinevad tagajärjed. Ühelt poolt soovib riik oma elanikele pakkuda kindlust, et kui keegi nende tervist kahjustab, siis tuleb tekitatud kahju ka hüvitada. See on tsiviilvastutus ehk kahju hüvitamine. Teiselt poolt ei oleks ju ühiskond eriti turvaline, kui ainuke õiguskaitsevahend oleks nõuda tervisekahjustuse tekitajalt kahju hüvitamist. Riik soovib preventiivselt tervisekahjustamist ära

Erinevad ametid esitavad inimeste füüsilistele võimetele erinevaid nõudmisi. Ei saa võrrelda IT-spetsialisti ja ooperilauljat või kontoriametnikku ja kirurgi. Kui üks kaotab kõlava hääle, ei sega see tema töötegemist üldse, teine aga jääb kohe ka ametist ilma. Kui üks kaotab sõrme, siis põhjustab see valu ja ebamugavust, aga teine ei saa enam perele leiba teenida. Kindlasti

  Aastast 2009 on Eesti Hambaarstide Liidu ja If P&C Insurance AS-i vahel sõlmitud hambaraviteenuse osutamisest tekkiva hambaarsti vastutuse kindlustamise lepingud. Kuidas täpsemalt kindlustuskaitse toimib, sellest kirjutasime pikemalt koos vastavate näidetega mais 2015 ilmunud artiklis „Hambaarsti erialane vastutuskindlustus Eesti Hambaarstide Liidu liikmetele“. Meenutuseks on alljärgnevalt toodud peamine, mida antud kindlustuse puhul teada tasub: VÕS §

Muusikal on võime tekitada tundeid ja luua meeleolu ning muusika abil saab ooteaega näiliselt lühendada. Seetõttu kasutatakse muusikat paljudes kaubandus- ja teenindusettevõtetes. Kuid muusika aitab ka vähendada emotsionaalseid pingeid, ärevust ja kahjuliku stressi. Teaduslikud uurimused kinnitavad muusika rahustavat ja stressi vähendavat toimet inimestele, kes peavad külastama tervishoiuasutusi, sh hambaravikabinette.[1] Loomulikult ei ole hambaravikabinetis muusika esitamiseks

Kui arst on rikkunud hoolsuskohustust, mille tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus või põhjustatud tema surm, siis on vaja, et kohalduks kriminaalmenetlus. See toob kaasa kindlad nõuded tõendamisele. Kuidas siis tuleb arsti viga kriminaalmenetluse käigus tõendada? Seda püüab käesolev artikkel selgitada. Kriminaalmenetlus on tsiviilkohtumenetluse kõrval teine kohtus käimise viis meditsiini valdkonnas. Muidugi on veel ka

Kes peab seisma hambaraviteenuse hüvitamise õiguse eest? Marek Vink: Eestis on olukord, kus riik maksab lapse hammaste ravi eest ainult Haigekassaga lepingu sõlminud hambakliinikutes. Samas peaks põhiseaduse järgi olema tagatud inimeste võrdne kohtlemine – põhimõtteliselt peaks igal lapsel olema õigus saada tasustatud hambaravi, olenemata hambakliiniku ja Haigekassa vahelisest lepingulisest suhtest. Ants Nõmper: Igasuguse õiguse puhul