Ravijuhtum

Me kõik teame, et hambaarsti diagnostikameetodid on üpris piiratud, meil on ainult mõned võtted, kuidas üht või teist hammaskonna patoloogiat diagnoosida. Needki ei ole tihtilugu 100% täpsusega, ning tulemust võib igaüks tõlgendada, kuidas tahab. Külma- ja perkussioonitestide kõrval üks on tähtsamaid diagnoosimise abivahendeid alati olnud röntgenpilt. Selle eeliseks on ka info salvestamine ja võimalus konkreetsel

Koolilaste ülemiste eeshammaste kroonide fraktuurid on pedodontias üks sagedasemaid arsti poole pöördumise põhjuseid. Paralleelselt pulbiteraapia raskustega formeerumata juurega jäävhammastel, on sageli keeruline ka tööpiirkonna isoleerimine adhesiivsete direktsete restauratsioonide tegemisel. Kahtlemata tagab kofferdami kasutamine parima töövälja isolatsiooni, kuid vahelduvas hammaskonnas osaliselt lõikunud jäävhammaste puhul võib kofferdami paigaldamine mõnikord osutuda liiga keerukaks ja aeganõudvaks. Allpool toodud kliiniline

Kolleeg saatis patsiendi minu juurde HanzaDent Hambaravisse. Patsiendile oli umbes poolteist aastat tagasi tehtud 12–22 tsirkoonist kroonid lagunenud esihammaste taastamiseks. D 12 hamba krooniosa murdus ära umbes kaks kuud tagasi.  Arst eemaldas D 12 hambajuure ning kinnitas krooniosa ajutiselt komposiidiga kõrvalhammaste külge. Kaks kuud pärast eemaldamist, kui patsient pöördus implanteerimiseks minu juurde, sai tehtud 3D-röntgen,

Olen veidi uudishimulik, mulle meeldib reisida, kohtuda erinevate inimestega. Mulle meeldib näha oma töö tulemust, teha inimesi rõõmsamaks ja naeratusi säravamaks. Kuidas see kõik võimalik on? Hambaravi on meeskonnatöö. Igal arstil, nagu ka korralikul tippsportlasel, on oma meeskond, kes toetab, suunab, aitab, vahest ka veidi noomib, saavutamaks parimat võimalikku tulemust. Minu tiimis on lisaks meie

17-aastane Estelle[1] saabus meie kliinikusse 2015. aasta mai lõpus ortodont dr Kristiina Viltsini saatekirjaga ning tal oli diagnoositud hüpodontia. Puuduvad hambaalged Estelle suus olid: 17, 15, 14, 12, 22, 24, 25, 27, 37, 35, 45 ja 47, lisaks oli tal diagnoositud veel traumaatiline sügavhambumus ja TMJ valulikkus koos naksumisega. Dr Viltsin palus minult proteetilist raviplaani

MIH ehk molaar-intsisiivi hüpomineralisatsioon (Molar incisor hypomineralization) on sageli esinev idiopaatiline hammaste arenguhäire, mille puhul leiavad aset esimeste jäävmolaaride ja tihti ka jäävintsisiivide emaili morfoloogilised defektid ja erineva raskusastmega emailikoe kahjustused. Plaanilisele vastuvõtule pöördus 8-aastane poiss, kes oli saadetud kolleegi poolt esimeste jäävmolaaride ravile. Anamneesis olid kaebused hammaste tundlikkusest termilistele stiimulitele ning korduvad edutud ravikatsed.

Traditsiooniline hamba preparatsioon on esimene valik, kui hambakahjustused piirnevad ekvigingivaalselt. Katsumused ootavad meid sügavamates kudedes (epiteliaalses või sidekoelises kinnituses) ja taoliste probleemide lahendamiseks tuleb teha avatud operatsioon. Nende probleemide hulka kuuluvad furkatsioonikahjustused, proksimaalsed juure konkaavsused, tservikaalse emaili projektsioonid, juurte lähedus, subgingivaalsed kroonifraktuurid, sügavad kaela kiiludefektid, teatud iatrogeensed kahjustused, nagu subgingivaalne preparatsiooniaste. Taolised olukorrad on suureks

Enamasti tuleb selle protseduuri käigus tekitada patsiendile ulatuslik luutrauma. Pole oluline, mis meetodil seda tehakse – puuride või piezokirurgilise seadmega vmt. Küsimus on põhimõttes ning siin on suur koolkondade erinevus. Saksamaal, kust enamik Eesti arste on teadmisi saanud ja kus meist paljusid on koolitatud, on kirurgiameetodid sageli radikaalsed ning endiselt propageeritakse sinusepiirkonna modifitseerimisel klassikalise Caldwell-Luci-tehnikast

Temporomandibulaarliigese e alalõualiigese vaevused häirivad paljude patsientide igapäevaelu ja neil on rohkesti tekkepõhjusi. Millise iseloomu ja päritoluga valud esinevad TMLi puhul, kuidas neid ära tunda ja milliseid ravivõtteid kasutada.   Temporomandibulaarliigese (TML) e alalõualiigese piirkonna vaevuste tekkepõhjused on mitmetahulised, hõlmates meditsiini eri valdkondi. Vaevuste esinemissagedus selles regioonis moodustab 38% kuni 50% (Rutkiewicz jt.2006; Jagur jt.