Päevakorral

Autor: Kerttu-Kadi Vanab, TÜ ajakirjandustudeng 2011. aasta suvest on kõigil vähemalt neljanda kursuse läbinud arstitudengitel võimalus töötada abiarstina, nüüd soovib sotsiaalministeerium anda üliõpilasele ka ligipääsu tervise infosüsteemi. Valitsus on sotsiaalministeeriumi esitatud eelnõu heaks kiitnud ja praegu menetleb seda riigikogu. Hetkel näeb seadus ette, et abiarst saab olla vähemalt neljanda kursuse läbinud arstiõppe tudeng, kelle eest

Autor: Kiira Udu, TÜ ajakirjandustudeng Valitsuse kavandatav suhkruga magustatud jookide* maksustamine kütab kirgi ning tekitab vastakaid arvamusi. Riik soovib maksu kehtestamisega vähendada nende jookide tarbimist ning sellega parandada rahva tervist. Eesti Hambaarstide Liidu president dr Marek Vink suhtub kavandatavasse maksu kõhklevalt, kuid pole rahvatervise komisjoni liikmena sellele kategooriliselt vastu. „Maksu kehtestamine kätkeb endas alati ohtu,

Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Tervishoiusüsteemil on eesti rahvuse säilimisel väga oluline roll, kuid arstidel on seos ka preambulis märgitud keelega. Põhiseaduse § 28 lõige 1 ütleb, et igaühel on õigus tervise kaitsele – tervise kaitse on inimese põhiõigus ning riigi kohus on tagada

Käesoleval aastal on hambaarstidel põhjust tähistada kahte juubelit – Eesti Hambaarstide Liit saab 95- ja Eesti Hambaarstide Päevad 20-aastaseks. EHP juubeliürituseks kogunes Nordea kontserdimajja ligi 1270 inimest – nende seas 571 hambaarsti, 235 õde, seitse suuhügienisti, kakskümmend hambatehnikut, kakskümmend kolm Tartu ülikooli vabatahtlikku ning kaks teraapiakoera. 25. augustil toimusid traditsioonilised eelkursused, millest sai osa 146

Märtsi alguses toimus Portugalis Coimbras European Dental Students’ Association’i koosolek. Kolm päeva kestnud koosoleku käigus võeti vastu uusi liikmeid, arutati olulisi hambaravi ning selle õppega seotud probleeme Euroopas ning tutvustati EDSA projekte. Autor EDSA koosolekul Portugalis Euroopa Hambaravitudengite Liit loodi 1988. aastal Pariisis eesmärgiga luua paremaid sidemeid erinevate riikide tudengite vahel, ühtlustada hambaraviõppe nõudmisi Euroopas,

2015. aastal esitati tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonile 106 kaebust, millest vajakajäämisi tuvastati 23 korral. Komisjonile esitatud kaebuste hulk püsib aastate lõikes sarnasel tasemel, ent üha rohkem juhtumeid jõuab meediasse, kus arstil puudub sisuliselt võimalus end kaitsta. Viimastel kuudel on avalikkust raputanud mitmed juhtumid, kus patsient või tema lähedased süüditavad arste ravivigades ning nõuavad kompensatsiooni. Neist suurima

Sotsiaalministeerium arutab taas üleminekut kohustuslikule mittesüülisele vastutuskindlustusele, mis peaks patsiendile tagama hüvitised tervishoiuteenusest tuleneva kahju eest. Juba mitmeid aastaid on rõhutatud vajadust luua Eestis tervishoiutöötajate, teenuste ning nende osutajatega seonduv kindlustussüsteem – seda nii tervisevaldkonna esindajate, asjaosaliste kui ka Euroopa liidu direktiivi poolt, mis sisaldab juhiseid patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius. Seetõttu kavatsetakse kehtestada tervishoiuteenuse

Statistika kohaselt kasvab aasta-aastalt Eestis selliste hambaraviasutuste arv, mis pakuvad proteesimise ja kirurgia teenust. Ehk ravilahendusi, mis on keerukamad ja ka kulukamad. Samas püsib jätkuvalt suur nende patsientide arv, kes hambaarsti külastuse majanduslikke põhjendusi tuues edasi lükkavad. Ehk oleks aeg finantseerimislahendustele uue pilguga otsa vaadata? Tervise Arengu Instituudi statistika kohaselt tõusis 2013. aastal nii proteetilise

Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2015. aasta lõpus toimunud küsitlus näitas, et võrreldes aastataguse ajaga on kasvanud nii patsiendiportaali tuntus kui ka külastamine. Sellest, et enda kohta tervise infosüsteemi kogutud andmeid saab näha riikliku patsiendiportaali kaudu, on kuulnud 49% elanikest, sh 17% on ise portaali ühel või mitmel korral ka külastanud. Võrreldes 2014. aastaga on kasvanud nii patsiendiportaali

Sotsiaalministeerium tahab soodustada arstide Ida-Virumaale tööle asumist, lisaks on plaanis kohustada residente töötama mõnes Ida-Virumaa haiglas. Töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski sõnas riigikogus Ida-Virumaa meditsiiniga seotud küsimustele vastates, et ministeeriumis arutatakse võimalust muuta arstitudengite residentuur Eesti kagupoolseimas maakonnas osaliselt kohustuslikuks. „Tahaksime seda, et kõik, kes õpivad Tartu ülikoolis arstiks, veedaksid mingi osa oma residentuuriajast Ida-Virumaal,“

  Jätkuks möödunud aasta viimases Hambaarsti numbris ilmunud artiklile hambaravistatistikast, annan seekord ülevaate hambaraviasutuste ja neis töötavate spetsialistidega seotud andmetest, mida Tervise Arengu Instituudi (TAI) tervisestatistika andmebaasis1 avaldatakse: hambaraviasutuste arv ja majandusnäitajad ning töötajate arv, nende keskmine vanus ja töötasu. Asutused ja ravivõimalused Hambaraviteenust pakkuvate asutuste arv avaldatakse TAI andmebaasis aasta lõpu seisuga. Värskeimad andmed