Eriarstilt hambaarstile

13.-19.novembril 2017. aastal oli Euroopa Endodontide Seltsi (European Society of Endodontology, ESE) korraldatud üleeuroopaline antibiootikumide teadlikkuse tõstmise kampaania (ESE Antibiotic Awarness Campaign), mille käigus juhiti arstide tähelepanu lokaalsete ja süsteemsete antibiootikumide kasutamise korrektsetele näidustustele, et vältida ravimgrupi väärkasutust. Värske liikmena ESE ridades on Eesti Endodontia Seltsi kohus tõsta teadlikkust ka Eesti arstkonna seas. Antud temaatika

Mitmete epidemioloogiliste uuringutega on tõestatud fakt, et diabeet on parodontiiti haigestumise üks suuremaid riskifaktoreid. Nii 1. kui 2. tüüpi diabeet tõstavad parodontiiti haigestumise riski 2–3 korda, kusjuures risk on suurem juhul, kui diabeet on dekompenseeritud (Mealey, Ocampo 2007; Tsai, Hayes, Taylor 2002). Parodontiiti on nimetatud isegi diabeedi tüsistuseks, nagu seda on näiteks nefropaatia või kardiovaskulaarhaigus

Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse Eestis igal aastal veidi üle 80 000 uue juhu ning need on kahjuks ka peamiseks surmapõhjuseks. Iga hambaarst puutub kokku patsientidega, kes põevad näiteks hüpertooniatõbe, isheemiatõbe, rütmihäireid või on läbi põdenud müokardi infarkti. Mida selliste patsientide puhul meeles pidada, kui nad samaaegaselt ka hambaravi vajama peaksid? Hüpertooniatõvega patsient Hüpertoonia piirnormideks peetakse vererõhuväärtusi üle

Gastroösofageaalne reflukshaigus (ingl k gastroesophageal reflux disease, GERD) on haigus, mille korral maosisaldise tagasivool söögitorru tekitab patsienti häirivaid kaebusi ja/või tüsistusi (Vakil et al. 2006). Reflukshaigus halvendab olulisel määral inimese elukvaliteeti ja töövõimet ning võib põhjustada unehäireid (Revicki et al. 1998). Pärast söömist võib igal inimesel tekkida lühiajaline, mitte rohkem kui 30 sekundit kestev gastroösofageaalne

Paljud inimesed kardavad külastada hambaarsti, kuna arvavad, et hambaravi on valus. Juba pikemat aega see enam tänu lokaalanesteesia oskuste paranemisele reeglina valus ei ole. Mis toimub aga pärast, siis kui lokaalanesteesia toime möödub? Muidugi on siis valus, juhul kui valu ei ole õigeaegselt ja õigesti ravitud. Alustada tuleb valutundlikkusest, mis on inimestel väga erinev. Samamoodi

Kipitavad, kraapivad, punetavad ning vesised silmad on sageli esineva kuiva silma sündroomi sümptomid. Probleem esineb ligikaudu 20% inimestel, haigust esineb rohkem naistel ja vanuse kasvades selle sagedus suureneb.   Kuiva silma korral tekib häire pisaranäärmetest, silmapinnast (konjunktiiv ehk limaskest, kornea ehk sarvkest, Meibomi ehk rasunäärmed), laugudest ja närvilõpmetest koosnevas süsteemis. Selle üksuse kõik osad on

Pulmonoloogi vaade II osa ÄGEDAT BRONHOSPASMI on tavaliselt lihtne ära tunda tüüpilise vilistava hingamise järgi. Esmast seisundit obstruktsiooni kahtluse tekkel peaks kiirelt hindama nii: Kas see on astma? Kas patsiendil on varem olnud raske astma riskitegureid? Kui raske on hetkel seisundi ägenemine? Osa patsiente siiski ei esita tüüpilisi kaebusi ka vaatamata raskele bronhospasmile. Patsient tajub

Pulmonoloogi vaade I osa   Kuigi hambaravi ei ole tüüpiliselt seotud erakorraliste situatsioonidega, võib ka hambaravi kabinetis tekkida patsientidel erinevaid tervisehäireid. Sagedamini juhtub seda muidugi kroonilisi haigusi põdevate inimestega. Nii võib hambaarstil tekkida vajadus ära tunda ägedaid seisundeid, mis võivad olla seotud isheemilise südamehaiguse, südame rütmihäirete, ajukatastroofide, krambisündroomi, hüpo- ning hüperglükeemia, aga ka allergilise reaktsiooni