Ajalugu

Tänavu möödub 100 aastat esimese maailmasõja suurematest ja ohvriterohkematest kokkupõrgetest – pealetung Verdunile, Somme´i lahing ning Jutlandi merelahing (ka Skagerraki lahing) nõudsid 1916. aastal ligi kahe miljoni sõduri elu. Paraku ei olnud lahingutegevus sõdurite ainus mure ­– lisaks vastastele tuli rinda pista ka üha halveneva suutervisega. Abi andsid rindehambaarstid. Inimeste suutervis oli 20. sajandi alguses

Hambaarstid hakkasid Eestis ühendustesse kogunema sajandi eest. Seltse ja ühinguid on aja jooksul moodustatud mitmeid, ent eesmärgid on läbivalt samad olnud: erialase täiendusõppe koordineerimine, stomatoloogilise strateegia väljakujundamine ja ühiste murede lahendamine. Tegevusi on ühendustele ajas üha juurde tulnud, vastutusalad on aina kasvanud. Ühenduste tegevuse saab jaotada nelja perioodi – selles artiklis meenutame, millised olid neist

Märts on Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Suurbritannias naiste ajaloo kuu ning 8. märtsil tähistame ülemaailmset naistepäeva. Seetõttu on ajaloorubriigis sobilik heita pilk esimeste naishambaarstide tegevusse. Tänapäeval ei ole naissoost hambaarstid enam midagi eriskummalist, ent veel enne möödunud sajandi keskpaika oli olukord sootuks teine. Esimesed üksikud tõendid naishambaarstidest pärinevad ajaloolaste hinnangul 16. sajandist. Nimelt said aastal

Uues rubriigis võtame luubi alla hambaravi ajaloo. Meie esimeseks teemaks on tänapäevase hambaravi kujunemine 17. ja 18. sajandil, mil toimusid suured arengud kõigis teaduse, tehnika ning meditsiini valdkondades. Nüüdisaegse hambaravi algus jääb aastate 1650–1800 vahele. Aastal 1728 avaldas prantslane Pierre Fauchard, keda tihti nimetatakse „moodsa hambaravi isaks“, oma teose Le Chirurgien Dentiste (Kirurgist hambaarst). Raamat