tooth

Artiklid

Ajakirja "Hambaarst" uusimad artiklid

Eesti Hambaarstide Päevade videoloengud 2015, reede 28.08

Programm Põhiprogramm, reede 28.08   SUUR SAAL, NORDEA KONTSERDIMAJA: 9:15 Avasõnad EHL president Marek Vink 9:30 Kaarieseraviga tagasi dr. Blacki juurde? Inglise keeles prof Dan Ericson (Rootsi) 10:45 Õpime teiste vigadest. Mis ja miks läks valesti proteetilises ravis? Inglise keeles dr Michael Braian (Rootsi) 12:00 Probiootikumid ja suutervis Inglise keeles prof Christina Stecksén-Blicks (Rootsi) 13:45
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Eesti Hambaarstide Päevade videoloengud 2015, laupäev 29.08

Programm Põhiprogramm, laupäev 29.08   SUUR SAAL, NORDEA KONTSERDIMAJA: 9:00 Halitoos prof Mare Saag (Eesti) 9:30 Peetunud kaniinid dr Tiina Sõlg (Eesti) 10:15 Piimamolaaride restaureerimine ajutiste metallkroonidega dr Aleksei Rätsep (Eesti) 11:15 Müofunktsionaalne ravi – meeskonnatöö dr Triin Jagomägi (Eesti) 11:45 Parodontiit – moodsa elustiili haigus dr Ene-Renate Pähkla (Eesti) 12:30 Ortodontia võimalused parodondi kahjustuse
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Hambaimplantatsioonid

Mis on implantaadid? Puuduvate hammastega patsientide ravis kasutatakse järjest enam implantaate. Implantaatravi on tõestanud end kui stabiilne ja pikaajaliselt toimiv mehhanism, mis on patsiendile väga mugav. Implantaadiga saab asendada üksikut või mitut puuduvat hammast. Implantaadid võivad moodustada ka toe mahukale mitte-eemaldatavale proteesile (sillale) või eemaldatavale proteesile, kui suus ei ole enam piisavalt oma hambaid. Kirurgilise operatsiooni abil paigaldatakse lõualuusse implantaat (tavaliselt kohaliku tuimastusega), mida võib
Loe edasi

Pärlipuhastus

Kes töötab kätega, on tööline. Kes töötab käte ja peaga, on käsitööline. Kes töötab käte, pea ja südamega, on kunstnik. Louis Nizer   Kui inimene avab suu, võib oodata kõike. Võib vallanduda laul või palve, aga ka needus või ähvardus. Suukoopas on suikvel karjed ja sosinad, hääle loendamatud registrid, sõnade müriaad. Üks aga on ühine
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Soojalt elegantne: Silvia Lumiste

Kui fotograafiga koos Silvia Lumiste koduuksest sisse astume, mängib nende Tartu kesklinnas asuva korteri köögis klassikaraadio. Laual on värskelt valminud kohupiimakook, kõigis vaasides heleroosad sügislilled. Asume vestlema hinnatud stomatoloogiga, keda toetab meenutustega kogu intervjuu vältel tema abikaasa Ülo Lumiste. Nende kahe teineteise täiendamine on harmooniline ja lugupidav ning annab tooni kogu kohtumisele. Lumiste asub innukalt nende kahe tutvumist meenutama. “Ülo on pärit Vändrast ja mina
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Seadusenurk: Marek Vink ja Ants Nõmper

Kes peab seisma hambaraviteenuse hüvitamise õiguse eest? Marek Vink: Eestis on olukord, kus riik maksab lapse hammaste ravi eest ainult Haigekassaga lepingu sõlminud hambakliinikutes. Samas peaks põhiseaduse järgi olema tagatud inimeste võrdne kohtlemine – põhimõtteliselt peaks igal lapsel olema õigus saada tasustatud hambaravi, olenemata hambakliiniku ja Haigekassa vahelisest lepingulisest suhtest. Ants Nõmper: Igasuguse õiguse puhul
Logi sisse, et lugeda edasi
Ainult liikmetele

Oleg Gladkov: hambaarstidel on Bulgaarias raske hakkama saada

Hiljuti Eestis käinud Bulgaaria hambaarst Oleg Gladkov tõ­des, et tänu avaliku sektori puudumisele ja piiratud rahalistele või­malustele kannatavad nii Bulgaaria ham­baarstid kui ka sealsed elanikud. Juba 29 aastat hambaarstiametit prak­tiseerinud Gladkov meenutab, kuidas veetis oma esimesed aastad ühes väikeses Bulgaaria linnakeses töötades – kommu­nistliku riigikorra ajal olid kõik kohusta­tud töötama esialgu seal, kuhu neid üli­kooli lõpetades
Loe edasi

Et suust paha lõhn kaoks

Halitoosi on võimalik ravida, st halvast hingeõhust vabaneda, kui jõuda selle tõeliste põhjusteni korraliku diagnoosimise abil. Halb hingeõhk võib tuleneda füsioloogilistest ja patoloogilistest muutustest suuõõnes ja mujal organismis. Tekkepõhjuste alusel jagatakse halitoos neljaks: oraalne halitoos (suuõõs) tsirkulatoornehalitoos (vereringe) respiratoorne halitoos(hingamisteed) digestiivne halitoos (seedimine) Suuõõnest tuleva halva hingeõhu põhjustaja on mikroorganismide tekitatud mäda ja seda esineb
Loe edasi

Hambaauk ei ole nohu!

Patsiendi ootus, justkui hoiab hambaarst hambad terved, on põhimõtteliselt aegunud. Ka levinud arvamus, et hammaste korrashoiuks on vaja lihtsalt palju raha, vajab ümberhindamist. Kaariesehaiguse diagnoosimine ja haldamine eeldab toimivat arsti-patsiendi suhet – usaldust ja tihedat koostööd. Toitumisharjumuste muutmine hambasõbralikumaks eeldab mõtteviisi ümberkujundamist. Liiga tihti ravitakse hambakaariest sümptomaatiliselt nagu nohu. Hambakaariesel ja nohul on küll sarnasus
Loe edasi

Pesta hambaid või mitte? – selles on küsimus

Hamletliku pealkirja eesmärk on meelitada seda juttu lugema inimesi, kes teavad une pealt kahte mantrat – külastades kaks korda aastas hambaarsti ja pestes kaks korda päevas hambaid – hoiad hambad terved. See pole väär, kuid eksitav ja vastutust patsiendilt ise oma tervise eest hoolitseda ära veeretav küll. Hambaarstil käimine, kui seal ainult sümptomaatilise raviga tegeletakse,
Loe edasi

Ksülitool ja teised kunstlikud magusained

Teadmine, et sagedane sahharoosi sisaldavate toodete söömine põhjustab suurenenud kaariesriski, on tinginud olukorra, kus on hakatud enam kasutama teisi magusaineid. Häid tulemusi on saavutatud ksülitooliga. Ulatuslike uurimustööde tulemusena võib väita, et ksülitooli pidev ja korrapärane kasutamine aitab parandada suu tervist. Ksülitooli närimiskummid on võitmas laste ja noorte poolehoidu hambaaukude ennetajana. Ksülitooliga maitsestatud pastillid ja imemistabletid
Loe edasi

Hammaste traumad ja nende vältimine

Hammaste traumad lapseeas on üsna sagedased, kuna lapsed on väga liikuvad ja sageli ettevaatamatud, mistõttu hammaste traumasid on raske vältida. Raskusastmelt on traumad varieeruvad: alates üksikhammaste põrutusest ja hambaemaili mõradest kuni hammaste täieliku kaotuseni. Kirjanduse andmeil esineb esimeste jäävlõikehammaste traumasid 8-aastastel lastel ca 6%, 12-aastastel ca 16%. Kõikides vanusegruppides on poistel traumasid rohkem kui tüdrukutel.
Loe edasi