Kalmer Lepik – kirglik ja krutskeid täis

Vallatu nagu Joosep Toots, heasüdamlik nagu Agu Sihvka, tahtejõuline otsekui d´Artagnan – nii nagu armastatud raamatukangelased, on ka Pärnu hambaarst Kalmer Lepik liikunud heatujuliselt läbi elu, jättes maha suuri kordaminekuid ja sooje mälestusi. „Mul on siiani eredalt meeles enda esimene käik hambaarsti juurde,“ räägib Kalmer. „Ma ei tea täpselt, kui vana ma olin – ilmselt viieaastane, sest ma ei mäleta, et oleksin koolis käinud. Ema viis mu ilmselt ühe piimahamba pärast ambulatooriumisse. Seal oli selline suur hambaravikabinet. Toa keskel oli kaks tooli ja ühe seina ääres seisis klaaskapp, milles tangid ilusti ritta laotud. Kabinetis töötas hambaarst, kelle jumal oli ammu-ammu ära unustanud (naerab südamest). Ta läks aegamisi kapi juurde ja võttis tangid oma värisevate käte vahele … Ütleme nii, et selle aja peale, kuni ta tooli juurde jõudis, olin mina juba kodus. Hirm oli suur! Õhtuks oli hammas aga suust läinud – me korraldasime teiselt poolt raudteed poistega väikese kakluse ja oligi korras,“ lisab Kalmer särasilmil.

Logi sisse artikli täispikkuses lugemiseks. Logi sisse